Mälestuskivi endise riigisekretäri ja õiguskantsleri institutsiooni järjepidevuse hoidja eksiilis Artur Mägi sünnikohas Järva-Jaani vallas Ramma külas avati 16. augustil 2008.

Artur (Arthur) Mägi sündis 29. augustil 1904 Järvamaal Väinjärve vallas Ramma külas ning suri 9. novembril 1981 Uppsalas. Isa koolijuhataja August M. (Undla vallast), ema Sophie Mägi (s. Bötker). Abiellus Lydia Taeverega (1900 – 1984). Lõpetas Paide Poeglaste Gümnaasiumi 1923, õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1923-1929, mag. jur. 1935. ÜS Raimla liige ja auvilistlane.
Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis riigisekretär 1945-1949, alates 1949. aastast õiguskantsler.
Vabadussõjas vabatahtlik õppursõdur, Särgvere algkooli õpetaja 1923-1924, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna seminari abijõud 1930-1937, ajakirja "Õigus" toimetuse sekretär ja tegevtoimetaja 1930-1938, Tartu Ülikooli õppeülesandetäitja 1935-1938, assistent 1938-1940. Rahvuskogu peasekretär II-XII 1937, Riigikantselei peasekretär I-IV 1938, Riiginõukogu peasekretär IV 1938-1940, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu valimiste peakomitee peasekretär 1938-1940. Mobiliseeriti Punaarmeesse VIII 1941, pääses N. Liitu viimisest laeval "Eestirand" selle vigastamise tõttu sakslaste poolt, nn. Eesti Omavalitsuse majandusdirektooriumi juriidiline peanõunik 1941-1944. Põgenes 1944. aasta septembri lõpul Rootsi, alul arhiiviassistent, 1947. aastast kuni pensioneerumiseni riikliku stipendiaadina Uppsala Ülikooli riigiteaduse instituudi assistent. Eesti Teadusliku Instituudi riigi- ja haldusõiguse lektor 1953-1963. Võttis osa Eesti Rahvusfondi, Eesti Komitee ja Eesti Rahvusnõukogu tegevusest.

Avaldanud uurimused "Suveräänsuse probleem" (Tartu, 1937), "Kuidas valitseti Eestis" (Stockholm, 1951), "Eesti riiklik korraldus: Loengud Eesti riigiõiguses Eesti Teadusliku Instituudi Õigusteaduskonnas 1952/53 ja 1953/54 õppeaastal" (Stockholm, 1954) ning "Das Staatsleben Estlands während seiner Selbstständigkeit. I: Das Regierungssystem" (Stockholm & Uppsala, 1967); ülevaated "Inimõigused ja nende kaitse" (Stockholm, 1972) ja "Conference at Helsinki and its Aftermath" (Stockholm, 1977) ning arvukalt õigusalaseid artikleid; toimetanud koguteose "Põhiseadus ja Rahvuskogu" (1938) jm. 

Artur Mägit on autasustatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi (Uue Põhiseaduse mälestusmärgi) I klassi ja Kaitseliidu Valgeristiga.