AMBLA MAARJA KIRIK

                                                 Ambla valla vaatamisväärsused                                              

AMBLA KIRIK - VABADUSSÕJA MÄLESTUSMÄRK - ARAVETE KÜLAMUUSEUM - RAVA TAMMIK

JÄRVAMAA - EESTI SÜDAMAA!

Kaksikutest ehitusmeistrid ja härja kuju kivis.

Ambla kirik Järvamaal on tahetud esiteks ehitada Lehtse valda Läpi küla väljale, aga ei olla valmis saadud, sest mis päeval tehtud, on jälle kõik öösel pahaist vaimudest ära lahutatud saanud. Nii kestnud päevane ehitus ja öösene lahutus mõnda aega edasi. Kui ehitajad viimaks ära näinud, et ehitus sugugi ei kasva, vaid öösel kõik ära hävitatakse, võtnud nad nõuks kirikut teisa kohta ehitada, milleks nad ka Rakka koha leidnud. Siis vedanud nad ehituse materjali vanast kohast ära uude kohta. Ehitajaks meistriks olnud kaks määratuma kasuga noortmeest (kaksikud), kes uste kõrguse oma järele teinud, umbes 15 jalga.

Kui kirik valmis saanud, siis ei olla keegi teadnud, mis nimi kirikule panna. Üks arvanud üht, teine teist. Kesklõuna aeg on olnud. Veiste kari olla kiriku ligi lõunat pidanud. Korraga on tõusnud üks pull (härg) magamast ülesse ja ammunud kolm korda selge häälega: „Ambla! Ambla! Ambla!“, millest siis ka kirikule "Ambla" nimeks on pandud. Selle mälestuseks saadud kiriku sandikoja (eeskoja) põrandapae sisse "härg" raiutud, mis praegu peab seal seisma.

H III 17, 663/5 (7) < Ambla khk – J. Tannenthal (1894)

Kiriku ehitus edeneb õiges kohas Jumala abiga.

Ampla kirik, Tapa jaamast kaksteistkümmend versta kaugel, on ka üks vana aja ehitustest, mille kallal palju vaeva on nähtud, enne ku tema valmis saie. Selles kohas, kus teda kõige enne pidi ehitatama, ei lähnud see töö kuidagi edasi. Mis päeva ehitati, see kisuti ööse jälle maha ja nii nõndaviisi võideldes oli juba hulk aega ära kadunud, ilma et sest midagi kasu oleks saanud. Üks kolm versta sest kiriku ehituse platsist eemal kuuldi iga ööse seal ligi oleva hallika juures ammuvat am, am ühte härga, keda aga silmaga keski ei näinud.

Siis peeti viimaks nõu, mis nüüd selle kiriku ehitamisega teha, kas veel katsuda edasi ehitada või koguni seisma jätta. Siis andsid mitu nõu, et koguni seisma jätta, sest sellest tööst ei tule midagi välja ja Jumal ei tahtvat sellel kohal kirikut – selle laguneda ta ka öösete ära. Mõned andsid jälle nõu teise paika ehitada ja nimelt sinna, kus seda härja ammumist öösete kuuleb, öeldes, et Jumal ise selle ammumise läbi märki anda. Viimaks võeti ka nõuks seda kirikut sinna ehitada, kus ta tänapäevgi seisab.

Kui seda kirikut praegusel kohal ehitati, siis läks töö hästi jõudsasti edasi. Mis päeva ehitati, seda ehitati ka öösete veel kahe võrra juurde, nii et see kirik silmanähtavalt kasus. Siis ütles kõik rahvas: seia paika soovib Jumal kirikut, sellepärast aitab tema ka ise teda üles ehitada oma nime auks. Ja sellest härja ammumisest sai ka siis see kirik omale nime Ampla, mis sõna am, am ja Jumala püha tahtmist meelde piab tuletama.

Seda rääkimist olen mina siinse Tapa ümberkaudse rahva käest kuulnud.

H II 14, 560/2 (2) < Ambla khk, Tapa al – E. Hannov (1888)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/


Järvamaa ja ühtlasi ka Kesk-Eesti vanima  kiriku ehitamisele on tõenäoliselt asutud 13.saj. keskpaiku. Kirik pühitseti Saksa ordu peamisele kaitsepühakule Neitsi Maarjale. Kiriku ladinakeelne nimetus on Ampla Maria (suursugune Maria), millest omakorda on tuletatud kohanimi Ambla.

Välisarhitektuurilt on kirikuhoone lihtne. Kõrgel paiknevad aknad annavad hoonele traditsiooniliselt kindluse ilme. Esmakordselt Eesti sakraalarhitektuuris esineb Amblas monumentaalne läänetorn, mis ei eendu lääneseinast. Läänefassaadi ilmestab traditsiooniline ümaraken. Peaportaal on dekoorita.

Interjöörilt on Ambla kirik kolmelööviline kodakirik. Pikihoonet ja kooriruumi ühendav võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on kaunis madalreljeefne raiddekoor. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared, mis liigendavad võlvistiku võlvikuteks, toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele. Arvatavasti varsti peale valmimist täiendati kirikuhoonet põhjapoolse võlvitud eeskoja ja keskaja lõpul võlvitud käärkambriga.

Praegune tornikiiver ehitati 1857.a. ja on 49,5m kõrgune.

Ambla kiriku keskaegne sisustus hävis Liivi sõja ajal. 1620-tel aastatel valmistas kirikule uue altari Tallinna puunikerdaja Berent Geistmann. Samasse aega kuuluvad ka kantsel ja pingistik. Pärast 1995.a. vargust alles jäänud altari osad on restaureeritud. Praegu kasutusel olev altar pärineb 19.saj. II poolest.

Omaette vaatamisväärsus on lõhutud maakivist ja Kuru dolomiidist laotud kirikuaed ning selle sepisvärav. Kirikuaias püüavad pilku Maydell`ide hauakabel, marmorist hauamonument “Poiss moonidega” ning Vabadussõjas ja I Maailmasõjas langenutele pühendatud mälestusmärk “Rahuingel võidupärjaga”. Kalmistule on maetud ornitoloog ja fenoloog F. H. Huene, geograaf mag. J. Kents ja pedagoog T. Lunts.