Jaanalind

Struthio camelus

Nüüdisaja suurim lind, jaanalinnuliste (Struthioniformes) seltsi ainus liik; kõrgus kuni 2,4 m. Elutseb Kesk- Aafrika kuivadel aladel. Lennuvõimetu. Sulestik mustjas, kohev ja pehme. Ülitugevad kahe teravaküünelise varbaga sulitud jalad võimaldavad linnul väga kiiresti joosta (kuni 50 km/h) ja end jõulise löögiga kaitsta. Kurnas on kuni 12 muna, muna kaalub 1- 1,5 kg. Jaanalinde peetakse ka farmides. Hoo- ja tüürsulgi (isastel valged, emastel pruunikad) kasutatakse ehissulgedena. (ENE 4.kd. Kirjastus “Valgus” 1989)

Selline lühike ja lakooniline on teave jaanalinnu kohta entsüklopeedias. Siia võiks lisada veel mõningad faktid, mis mujalt välja nopitud.

Jaanalind on juba sellepärast huvitav lind, et tema kaugemad esivanemad elasid juba dinosauruste ajastul. On leitud jaanalindude skelette, millel vanust rohkem kui 60 miljonit aastat. Teadupärast langes just siis maale suur meteoriit, mis põhjustas tõsiseid muutusi maa kliimas ning mille tagajärjel kadusid kõik saurused. Jaanalinnud aga jäid alles ja seetõttu on nad otsekui dinosauruste esindajad praeguses maailmas.

Jaanalinnud söövad taimede võrseid, lehti, õisi ja seemneid. Üldjuhul lepivad nad igasuguse taimse toiduga. Farmides lisatakse jaanalindude menüüsse veel ka spetsiaalse koostisega jõusööta.

Kuigi jaanalindude päriskodu asub Aafrikas, on see lind väga kohanemisvõimeline ja nagu näitas 2002.-2003. aasta talv, ei tekitanud ka -30°C mingeid probleeme. Jaanalinnufarme paiknebki üle maailma vähemalt 70-nes erinevas riigis alates külma kliimaga Alaskast kuni Kesk-Aafrika ekvatoriaalpiirkondadeni välja.

Ja kõige lõpuks võiks lisada veel ühe olulise fakti: jaanalind ei peida oma pead kunagi liiva alla, kuigi mingil põhjusel on selline käitumisviis saanud jaanalinnu põhitunnuseks.

Lõpetuseks link Wikipedia lehele, kus vägagi põhjalik (ingliskeelne) ja huvitav jaanalinnu tutvustus.