IRL Rae ajaveeb‎ > ‎Jüri Kivit‎ > ‎

Haldusterritoriaalsest reformist erasektori pilguga

Haldusreformist on palju juttu. Nii palju et
sõnade taha kaob asja sisu. Milleks on reform vajalik?
Et kõik inimesed oleksid õnnelikud? Mina sellega ei nõustu.
Õnnelikumaks peavad muutuma vaid need kodanikud
kes toodavad (või on varem piisavalt tootnud)
ühiskonnale piisavalt lisaväärtust.
Agu Laius pani omad mõtted kirja siin >>
Nõustun mõnede argumentidega.

Kes ei viitsi lugeda, saab lühikese ülevaate minu arvamusest järgnevatest slaididest.


1. Võimu kaugenemisest
Ei usu minagi et omavalitsuste liitumisega võim kaugeneb inimestest. Sest omavalitsustel täna ei olegi võimu. Võim on selle käes, kelle käes on raha. Omavalitsustel on kohustusi palju ja vahendeid vähe ning ei ole mingit võimalust genereerida tulu. Reaalne võim on ainult keskvõimul ja see kaugeneb veelgi - Brüsselisse. Haldusreform seda ei mõjuta.

2. Avalikud teenused
Nõus Aguga, et KOVid täna ei osuta avalike teenuseid. "Vallavalitsuses tegeletakse maa- ja ehitusküsimustega, kuid neid teenuseid ei vaja igaüks ja needki, kes vajavad, ei vaja seda eriti tihti." (A.Laius). Jah, minulegi tundub, et nende tegevuste jaoks ei pea ülal pidama suurt ametnike aparaati. Isegi kui lisame maa- ja ehitusküsimustele veel keskkonnakaitse, liikluskorralduse ja sotsiaalse hoole, siis pole vaja ülal pidada ligi 30% teenistujaid kes ei teeninda muud kui omavalitsust ennast. Nt. Rae vallamajas ainuüksi raamatupidajaid on 7 tk. No minge nüüd lollks! Miski on ikka töökorralduses väga viltu. Eriti täna, kus raamatupidaja on vaid andmete sisestaja arvutisse...

3. Suurus ja ametnike pädevus
Kindlasti suurem KOV saab palgata pädevamaid spetsialiste. Täna isegi jõukas Rae vallas on ametnike palgatase selline, et vähesed normaalsed spetsialistid sinnapoole üldse vaatavad.

Vorm on sisust tähtsam?
Kahjuks Agu poolt pakutud lahendused ei muuda midagi. Sest ei muutu põhimõtted.
Agu pakub: "Valitsus analüüsib, teostab, korraldab..." Kes? Valitsus? Ükski valitsus ei ole loodusest targem. Las elu, nõudluse ja pakkumise tasakaal ise panevad asjad paika.

Omavalitsuste vähendamise asemel on vaja vähendada ametnike hulka
Loogiline on vähendada valla ametnike hulka, sidudes nende arv vallaelanike arvuga. Ja sidudes ametnike palgad vallakodanike keskmise palgaga. Kui väikses ja vaeses piirkonnas ei jätku raha ametnike palkamiseks, siis neid lihtsalt ei leita. Ja nii liitubki see orvuke automaatselt mõne suurema ja edukama naabervallaga.


Elanike minimaalse arvu seadmine? See ei lahenda probleemi. Tänapäeval toimub kiire inimeste liikumine ja need protsessid kiirenevad veelgi. 5 aastaga võib elanikkond mõnes vallas kahekordistuda ja teises poole võrra väheneda. Mida me siis teeme, kas joonistame iga 5 aasta tagant uued piirid? Lisaks on inimesi kes ei soovi mingeid erilisi teenuseid vaid soovivadki elada vaikses vaeses kohakeses, kus oleks tagatud minimaalne turvalisus, ehk politsei, päästeteenistuse ja meditsiini kättesaadavus. Kõik ei vaja supermarketeid kodu kõrval. Jätkem ka nendele rahulikele inimestele eluruumi.

Nõustun A.Ansipiga, kes väidab, et suurte omavalitsuste halduskulu on per inimene suurem, kui väikse oma. Miks? Bürokraatia pärast. Kui inimesel tekib ametnikule küsimus, siis väikses omavalitsuses ta saab lihtsa inimliku vastuse. See on loomulik kus pea kõik üksteist tunnevad. Kuidas aga toimub vastamine lihtsamatele küsimustele suures KOVis? 3 sisulist lauset ja siis kaks lehekülge juriidiliselt korrektset juttu paragraafidega, seadusnormidega jne... Enamasti küsija seda ei vaja, kuid ametnik, vastates tundmatule küsijale igaks juhuks kaitseb oma tagumikku. Nii juhtubki, et juriidiliselt on kõik õige, kuid sisuni tihti ei jõuta. Suhtlemine on stiilis "saaks kodanikust kuidagi juriidiliselt korrektselt lahti". Ja mis kõige kurvem - ametniku aeg kulub mõtetute kirjade koostamisele.

Ansip juhtis sellele tähelepanu, et väikses KOVis on paljud protsessid isereguleeruvad. Nende lahendamiseks ei ole vaja tekitada suurt bürokraatiat. Nõus. Ja Eesti ise on nii väike et paljud küsimused lahenevad talupojamõistuse tasandil. Just sellel tasandil, mida paljud avaliku sektori juhid sageli ei taju.

Reguleerida tuleks mitte omavalitsuste arvu vaid riigis eksisteerivate ametnike arvu.


Vähem pabereid! Maailma parimad turundusplaanid mahtusid ära ühele A4 lehele
Vaadake kui palju auru (ja raha) täna kulub Rae vallas strateegiate, alamstrateegiate, arengukavade jms loomisele. Neid keegi ei loe, peale koostajate endi. Kõik see lõppeb järjekordse võimuvahetusega ja keegi hiljem ei analüüsi kas püstitatud strateegilised eesmärgid on saavutatud, mis on ebaõnnestunud jne. Hakatakse koostama hoopis uusi strateegiaid. On silma hakanud palju kilplaslikku tööd vallavalitsuse poolt, lihtsalt kahju sellest ressursist mida sinna kulutatakse.

Juhib see, kes genereerib oma tulubaasi
Tulubaas tekib ainult ühest allikast - ettevõtlusest. Kohalik omavalitsus ei saa ettevõtlust positiivselt mõjutada, seega ei saa genereerida mingit tulu valla territooriumil. Tal pole vahendeid ettevõtluse stimuleerimiseks ja pole lootust, et kui ettevõtlus areneb, siis KOV sellest ka midagi endale saab. Pisike maamaks ja mõni protsent üksikisiku tulumaksust ei võimalda koostada mingit tulutootvat plaani. Tuletame meelde Juhan Partsi arvamuse tulude genereerimisest, millega ma nõustun:


Põhimõte peaks olema lihtne. Vallavalitsuste tulubaas peab sõltuma reaalsest tulust mida kohalikud elanikud ja ettevõtted suudavad luua. Seal kus ei loo - seal on vaesus ja tühjus. Mis mõte on elus hoida mingit kanti, pakkuda seal avalike teenuseid kui keegi ei taha (või ei oska) seal elada?

Mõni kardab et suurem osa Eestimaast jääb siis tühjaks. Ei jää. Kui mingiski kohas elu areneb, siis algab selle laienemise protsess, näiteks Tallinna laienemine naabervaldadesse. Laienemise käigus edukamad omavalitsused hakkavad "neelama" nõrgemaid naabreid, investeerides sinna ja saades sealt tulevikus suuremat tulubaasi. Elu loksutab kõik paika. Vaja vaid pikemat aega mitte sekkuda mõnedesse protsessidesse. Ja otsustusõigus sellistes küsimustes peab olema rahval - kahe valla kodanikud ise otsustagu kas soovivad liitumist või mitte.

Ma usun, et osa Kiili valla inimestest oleksid selle poolt et liituda Rae vallaga. Las vallakodanikud otsustavad. Täna aga käib otsustamine volikogudes, mis on väga mõjutatud Vallavalitsuste ametnike poolt. Ja viimased ei nõustu liitumisega, kaob ju osa nende töökohtadest. Ega siis selle nimel valimistes ei osaleta, et saades lõpuks ametikoht kätte loobuda sellest.

Tulubaas
Kaugemas tulevikus suurem osa üksikisiku tulumaksust peab laekuma kodaniku ja tema ettevõtte kodukoha omavalitsustele. Ja selle arvelt tellib KOV teenuseid. KOV oleks nagu operaatorfirma heakorra, teehoolduse, haljastuse jms osas. Sellele lisaks nö fikseeritud teenused: kohalik järelvalve, sotsiaalne töö. Selle finantseerimise põhimõtted võivad olla sarnased nt notarite töö tasustamisega, ametniku palk oleks seotud vallarahva arvuga ja vallarahva keskmise sissetulekuga. Haridus, tervishoid jms - see pole kohalike omavalitsuste rida, kuid lisaks riiklikule teenusele võib jõukam omavalitsus rajada oma alternatiivsed asutused.

Pole vaja leiutada jalgratast. Riigil tuleks vaid leida mehhanism, et mingid äärealad ei jääks sootuks inimestest tühjaks, nö "äärealade äärealad" (c) J.Parts. Selleks aga on maksupoliitika, erisoodustuste alad, maksuvabad tsoonid jms.

Ainus tingimus haldusreformi teostamisel oleks, et kohalike omavalitsuste juhtimisest peaks kaugel hoidma inimesi, kes on aastakümneid töötanud avalikus sektoris, kes ei mõista elementaarseid turureegleid ja kes on harjunud sellega, et palk tuleb mingist abstraktsest riigi taskust. Paraku ma ei oska välja pakkuda selle põhimõtte teostamise mehhanismi. Kuid vallajuhiks ei tohiks olla inimene kelle juhtimiskogemus avalikus sektoris on pikem kui erasektoris. Sellised kaugenevad rahvast.

Jüri Kivit
27.10.2011.a.
Comments