IRL Rae ajaveeb‎ > ‎Agu Laius‎ > ‎

Valla eelarvest ja selle kujunemisest ning lasteaiatasudest

Vallavalitsus ja vallavolikogu töötavad hetkel valla järgmise aasta eelarve koostamise kallal. On hea teada, et vallaelanikud on hakanud huvi tundma valla eelarve ja selle koostamise vastu. On ju eelarve üks peamisi valla elu korraldamise dokumente. Samas põhjustab valla eelarve tavaliselt ka tõsise vastasseisu koalitsiooni ja opositsiooni vahel ning pingestab omavahelisi suhteid. Vallas oleme võtnud avaliku tegutsemise suuna ja püüame selgitada kõigi tehtavate otsuste tagamaid.

Eelarve ja selle koostamise aluseks olevaid seadusi ja volikogu määrusi ning sõlmitud lepinguid on vaja arutada koos ja koostoimes.  Oluliseks tuluks valla eelarves on üksikisiku tulumaksust valda laekuv osa. 2009. aastal muutis valitsus eraldatava osa 11,93%-lt 11,4%-le. 2012.a eelarves tähendab see vähemtulu 438 180 eurot.  Valla tulusid vähendati, kuid vald ei saa taganeda paljudest otsustest, mis on tehtud enne seda vähendamist (nt lasteaia õpetajate tasu võrdsustamine kooliõpetajatega, mida Tallinnas on tehtud omapärase nipiga – õpetajate koormuseks on võetud 0,8).   Nii ei ole ka korrektne Raivo Uukkivi järjekordne eneseupitamine ja pingete õhutamine oma foorumis, et see otsus oli tehtud juba varem ja ei mõjuta järgmise aasta eelarvet.  Mõjutab küll, sest ka selle kulu katteraha tuludes vähenes. Nii on ka paljude teiste kuluartiklitega.  Näiteks järgmise aasta eelarvesse on vaja kavandada talihoole kulude kasv, kuna eelmine leping lõppes ning tulenevalt kahest väga lumerohkest talvest saavad riigihanke pakkumised olema kindlasti oluliselt suuremad. Lisaks ka kütuse kallinemine.

Valla 2012.a. prognoositavad tulud laekuvad:

- füüsilise isiku tulumaks -           9 425 000 eurot -  68,5 % kogutulust; (NB! KOV osa 11,93-lt 11,4-le!)

- maamaks                                                           764 000 eurot -   5,6 % kogutulust;

- reklaamimaks                                                   40 000 eurot-        0,3 % kogutulust

- riigilõiv                                                                 45 540 eurot -       0,3 % kogutulust

- tulud kaupade ja teenuste müügist        1 437 571 eurot-    10.4 % kogutulust;  (sh lasteaiatasu 354 654 eurot)

- muud tulud                                                       155 200 eurot -      1,1 % kogutulust; (ressursside kasutamine, saastetasu)

- Saadavad toetused                                      1 917 860 eurot -   13.9 % kogutulust

S.o. sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised toetused riigilt. Peamiselt haridusse (1 812 641),  vähem sotsiaalvaldkonda, kultuuri).                                                

Seega kokku prognoositakse vallas tulu  – 13 745 171 eurot, sellest on sihttulu  1 917 860 eurot. Ülejäänud tulul silti küljes ei ole, milleks seda saab või tuleb kulutada. Selle osas vallavalitsus lähtub seadustest, määrustest ja lepingutest ning kalkuleerib ja valib parima lahenduse ja volikogu teeb otsuse.

 

Vallal endal, nagu tabelist selgub, on suhteliselt väikesed võimalused oma tulubaasi kujundamiseks.  Vaid maamaksu määra otsustamine, väikesemahuline reklaamimaks  ning tulud mitmesugused teenuste ja kaupade müügist (sh lasteaia kohatasu, ringide osalustasud) jmt.    Mida rohkem piirab riik KOV vabadust ise oma tulubaasi kujundada, seda suurem koormus langeb nendele tuluartiklitele, mida KOV saab ise otsustada. 2011.a. tõstis volikogu maamaksumäärasid, et korvata vähemlaekuvaid tulusid.

Valla kulude (miks mitte ka tulude) kohta vaata täpsemalt VOLISes – valla 2012.a. tulude sisu tabelit ja seletuskirja, kuna selle ümberkirjutamine võtab väga palju ruumi.  

Kulud määratakse ära paljude seadustega, mida vallavalitsused peavad tegema, mõnel juhul antakse ette ka minimaalne kulu maht, mida tuleb mõnes kuluartiklis teha. Mitmed teised kulud antakse ette vallavolikogu määrustega  ja riigihanke tulemusel sõlmitud lepingutega (nt talihoolde korraldamine jne, jne) või tulenevad reaalsetest kuludest (nt tänavavalgustus) . Need kulud tuleb järgmiseks aastaks välja arvutada ja eelarvesse kirjutada. Need kulud moodustavad valla eelarvest väga suure osa. Valla oma otsustada jääb teatud osas mõnede kuluartiklite juures kuivõrd seal kokkuhoidu taotleda ja mida tegemata jätta, kuid peab arvestama, et see tegevus saaks siiski minimaalses mahus rahastatud. 

Teine võimalus on kaaluda, kui palju kavandada valla eelarves investeeringuid.  Nende tegemise saab vallavalitsus tõesti ise otsustada. Seda juhul, kui eelarves pärast tegevuskulude kokkuarvamist selleks üldse vahendeid jätkub.  2007 -2009 selleks vahendeid praktiliselt ei olnud, kuid arendusbuumi tõttu sai soodsalt müüa valla maad ja seda raha kasutada. 2010.a. ja 2011.a. on tulenevalt tehtud ümberkorraldustest (st kokkuhoiust) tegevuskulude osas valla eelarvesse tekkinud teatud võimalused investeerimiseks. Samas teame, et vajalike objektide nimekiri on pikk (vt valla arengukava). Neist olulisim ja tõsiselt läbi arutatud Lagedi kooli rekonstrueerimine ja seal lasteaia rajamine. Kahe aastaga oleme saavutanud, et valla eelarves on 2012.a. lõpus raha selle investeeringu tegemiseks.

See on saavutatud väga suure kulude kokkuhoiuga ja valla otsustada olevate tulude suurendamise kaudu (maamaksu määr, kohatasu, osalustasud jmt).

Muidugi – valida oli ka variandi vahel, et Lagedi kooli mitte rekonstrueerida, seal lasteaeda mitte ehitada või rekonstrueerida kool vähendatud mahus ja muuta 6-klassiliseks ja lükata lasteaia ehitamine jälle tulevikku, nagu seda on tehtud juba kümme aastat. Ka selle rekonstrueerimise rahastamiseks oli Lagedi kandi inimeste poolt vallavalitsusele tohutu surve. Tulevikku vaadates on Lagedi lasteaed-kooli kordategemine oluline ja see otsustati lülitada investeeringute programmi. Ühtlasi oli vaja analüüsida, kuidas saada valla eelarvesse piisavalt vahendeid, et see investeering saaks tehtud 2012.a. Samamoodi tuleb arutada iga kuluartikli üle valla eelarves.

Niisiis - igaüks, kes leiab, et mingit tulu kavandatakse saada (koguda) liiga palju, peab samal ajal näitama, millist kulu ta ei pea vajalikuks. Igaüks, kes peab vajalikuks suurendada mingit kulu või lisada täiendav kulu, peab näitama, millist tulu tuleb suurendada või millise teise kulu arvelt tuleb seda rahastada. Vallavalitsus ootab selliseid ettepanekuid kuni 2. detsembrini või volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni liikmete kaudu kuni 12. detsembrini.

Lühidalt öelduna on valla eelarve koostamise protsess selline, nagu ülal kirjeldatud, ning seda kõigi tulude ja kuluartiklite osas. Läbirääkimised ja vaidlused toimuvad vähemalt poole aasta jooksul.

Ja järgnevalt veel kord Marko Mitile, kes metsa asemel suudab näha vaid ühte puud.

Lasteaiakoha hind Rae vallas on 196 eurot, mille hulgas ei ole investeeringuid ja seadmete soetamisi. Need tulevad vallaeelarvest lisaks sellele rahale.

Alushariduse kulude suhe regulaarsetesse tuludesse on 2007 - 2011 kasvanud 17,7%-lt 25,5%-ni ehk 741 100 eurolt 2 091 141 euroni.  Sealjuures kogu haridusvaldkonna kulude osakaal valla 2012.a.eelarvest moodustab 59%.  Mõned aastad tagasi oli see isegi ligi 65%. Siis aga tehti investeeringukulud maa müügist saadud rahast ja ei olnudki vaja mõelda regulaarsete tulude suurendamise peale. Niisiis - kavandatud lisatulu lasteaiatasust  ligi 300 000 eurot  aitab vähendada haridusvaldkonna osakaalu eelarvekulude hulgas ning investeerida Lagedi Lasteaed – Põhikooli rekonstrueerimisse.

Lühidalt – 47 eurone (tegelikult vähem, sest kahe ja enama lapse puhul 33 eurot, ning toimetulekuraskustes olevatele peredele tehtav soodustus annab keskmiseks väiksema kohatasu tõusu) vähendab 196 eurose kohamaksumuse puhul koormust valla üldistele tuludele ning võimaldab selle arvelt vabanenud vahendid suunata teiste vajalike kulude katteks.  Seni  kulus valla üldtuludest 196 – 27.80 = 168.2 eurot, nüüd 196 – 47 = 149 eurot iga lasteaiakoha ülalpidamiseks (tegelikult ülaloleva selgituse tõttu mõlemal juhul pisut rohkem).

Siin  kordan üle ka vajaduse  lastevanemaid võrdsemalt kohelda, millest Marko aru ei saa, kuid mida ma siinkohal uuesti seletama ei hakka, sest ka need arvud on lasteaiatasu määruse seletuskirjas esitatud.  Osadele peredele suudab vald pakkuda täisteenust lasteaiakoha eraldamisega, osadele vaid osalist kompenseerimist selle eest, et kohta pakkuda ei ole.  Tegevussuund ja -prioriteet on lihtne – tuleb ehitada rohkem lasteaiakohti, et väheneks see kompensatsioonikomponent valla eelarves. Just selles suunas vallavalitsus töötabki.

Kõik see on esitatud ka lasteaia tasu määruse seletuskirjas. Tasub vaid süvenenult seda lugeda ja analüüsida.

Ja veel kord – valla eelarvet ei saa vaadata vaid ühe tulu- ja kuluartikli lõikes, vaid seda tuleb analüüsida tervikuna.

Agu Laius
26. november 2011.a.

Comments