IRL Rae ajaveeb‎ > ‎Agu Laius‎ > ‎

Kas on olemas mitu erinevat samanimelist seadust?

Vallavolikogu liige Raivo Uukkivi elades poliitilisi kaotusi väga raskelt üle püüab vallavõimu rünnata igal võimalikul juhul. Sageli on vaja selle rünnaku põhjus tal endal konstrueerida.

Tema eripäraks on sage viitamine seadustele ja paragrahvidele teadmisega, et vaevalt keegi neid ise lugema hakkab.  Nii käitus ta vallavanemana, kui mingi oma otsuse põhjendamiseks mainis alati  volikogu istungil mitmeid seadusi, mis tema otsust justkui toetasid. Hiljem seadustesse pilku heites selgus, et viidatud sätted tema esitatud eelnõu ei toetanud.

Nüüd on ta oma kodulehel võtnud vaevaks materdada volikogu tööst osavõtu eest makstava tasu korda (http://www.raivouukkivi.ee/files/File/HYvitiste%20maarusest.pdf).  

 

Alustab jutuga õigusaktide olemusest sooviga näidata oma teadmisi valdkonnas. See on kõik kenasti kirjas haldusmenetluse seaduses (HMS). Siis aga asub samale seadusele tuginedes konkreetset vastuvõetud määrust ja selle vastuvõtjaid ründama ja näitab, et ei saa suurt midagi seadusest aru.

 

RU väide 1. „Volikogu esimees (teda on vaid üks) on aga konkreetne isik ja tema hüvitis on seotud mitte ametikohaga, vaid just isikuga. Seega peab tema hüvitise kehtestama haldusaktiga, mida volikogus antakse otsuse nime all.“

Tegelikult ütleb selle kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) volikogu pädevuse paragrahvis 22:

 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine.

See ei sätesta, millise aktiga peab volikogu esimehe tasu ja hüvituse kehtestama.   Akti vormi valib vastavat otsustust tegev haldusorgan ise.

 

RU väide 2. „vastavalt HMS § 70-le tuleb haldusakt tühistada haldusaktiga ehk siis otsus nr 56, 26.01.2010 (kehtestas volikogu esimehe senise hüvitise) saab tühistada ka vastava otsusega ja mitte määrusega.“

Tegelikult ütleb HMS § 70. (1) Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga, mille suhtes kohaldatakse peale käesoleva jao sätete ka muid haldusakti kohta kehtivaid nõudeid.

Sama seadus defineerib ka haldusakti: „Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.“  kohe kuidagi ei anna see alus Uukkivi järelduste tegemiseks.

 

RU väide 3 „HMS §93 sätestab määruse kehtivuse tingimused. Üldjuhul ei näe seadus ette tagasiulatuvat jõustamist.“

Siin ajab Uukkivi sassi mõisted jõustamine ja rakendamine. Õigusakti jõustumine tähendab, millal tohib antud õigusaktiga sätestatud tegevusi tegema hakata. Antud õigusakt jõustus ikka nii, nagu seadus ette näeb – 3 päeva pärast avalikustamist. Seaduse rakendussätetes, mis jõustuvad ka jõustumise ajal, võib aga ette näha, mis ajast arvates õigusakt rakendub. Rakendamise osas on seadustes piirang, mis sätestab, et need ei tohi tagasiulatuvalt halvendada kellegi olukorda. Näiteks ei saa kellelgi vähendada töötasu tagasiulatuvalt. Jälle ei pea väide paika.

 

RU väide 4. „vastavalt HMS§94 (2) peab olema määrusest selgelt näha määruse andnud haldusorgan. Meie eelnõus seda näidatud ei ole.“

Jah, ka eelnõus võiks olla pealdises, et see on volikogu määruse eelnõu. Oli tõesti tehniline viga. Seadus aga räägib üksnes määrusest, mitte selle eelnõust. Eelnõu arutati volikogu istungil, see kanti protokolli ja tehakse avalikuks korrektselt vormistatud volikogu määrusena.  Pole kahtlustki, milline haldusorgan määruse andis.

 

RU väide 5. „kas volikogu esimees oleks pidanud käituma vastavalt KOKS § 17 lõigetele 5 ja 6. (taandab end küsimuse arutelult, mis puudutab tema hüve). Meie puhul nii ei juhtunud ei komisjonis ega volikogus.“

RU eksitab lugejaid kavalalt ja õnge läksid ka mõned opositsioonis olevad volikogu liikmed. Kui tegemist on üldaktiga, siis see ei ole tehingu tegemine kellegagi konkreetselt, vaid kehtestab vastava korra seniks, kuni see uue aktiga muudetakse. Sel juhul ei pea keegi ennast arutamisest ega otsustamisest taandama. Antud juhul nii oligi. Vastasel juhul ei olekski seda määrust saanud volikogus vastu võtta, sest selle eelnõuga olid seotud kõik volikogu liikmed. Ka Uukkivi ise, kes ka ennast ei taandanud. Kavalalt eksitab lugejaid , sest esitab oma väite kas-vormis soovides nii lugejaid demagoogiliselt kahtlema panna. Ise ta teab, et tema väide ei ole korrektne.

 

RU väide 6: „Nimelt tegi volikogu liige Aadi Potter ettepaneku määrus teisele lugemisele saata. Seda

ettepanekut ei hääletatud ja põhjenduseks toodi, et enne tegi ettepaneku Albin.

Jah, nii oligi – enne tegi majandus- ja eelarvekomisjoni esimees ettepaneku määrus esimesel lugemisel vastu võtta. Volikogu toetas seda ettepanekut ja hääletas selle poolt. Sel juhul ei ole Potteri ettepaneku hääletamisel enam mingit mõtet.

 

Ülejäänu RU tekstis on poliitiline mõttearendus enesekiituse teemal. Eks kuidagi on ju vaja oma enesetunnet turgutada, kui kohe midagi ei õnnestu. Sellele viitab ka RU kuulutus oma foorumis, et hakkab tegema oma kohalikku parteid järgmisteks valimisteks. Huvitav miks?  Tundub, et rotid on asunud laevalt põgenema.
 

Agu Laius

16.03.2011.a.

 

Comments