Purilat on Taani hindamisraamatus esmakordselt mainitud 1241. aastal (Purilo).

Muinasajal asus Keila jõe keskjooksul suure allikasüsteemi piirkonnas 6 adramaa suurune Purila küla, mis nagu teisedki külad Eestimaal langes Taani lääniisandate piiramatu omavoli kätte. Kes olid küla esimesed lääniperemehed, selle kohta andmed puuduvad. Arvatavasti olid nad tolle aja tüüpilised vallutussõjast osa võtnud rüütlid, kes ise elasid kindlustatud linnades ja sõitsid oma maavaldustesse ainult maksude kogumiseks.  

1500 aasta paiku müüs tollane Purila lääniisand Arnd Hans Junge oma maad Sankt Brigita (rahvasuus Pirita) kloostrile. Seoses Purila üleminekuga uue peremehe valdusesse, hävitati küla ja võõrandati kogu ülesharitud maa. Alates 1513.a. on ajalooallikates juba teated Purila kloostrimõisast (saksa keeles Purgel).

Peale kloostri hävitamist Liivi sõja ajal 1577 jäid tema valduses olnud maad esialgu kindla peremeheta, läänistati aga hiljem Rootsi valitsuse poolt ja jagati teenekatele vasallidele ja ohvitseridele.

16. sajandi teisel poolel läks Purila mõis Rootsi kuninga Erik IV kingitusena tuntud väejuhile, Eestimaa maanõunik Johann Kosküllile. Pärast tema surma päris varandused tütar Anna, kes oli abielus Johann von Uexkülliga.  

1611 - 1739 olid mõisaomanikuks von Engelhardtid. 

Vene kroonumõisaks sai Purila 1739. aastal.

Paarkümmend aastat hiljem ostis mõisa M. Löwen.

Pikka aega kuulus mõis Helffreichide aadliperekonnale. Mõisa varaklassitsistlikus stiilis kaasaegne peahoone valmis 1810. aastal mõisaomaniku major Friedrich von Helffreichi poja Fromholdi pulmadeks. Aastast 1835 saab Fromholdist mõisaomanik. Praegu nähtav hoonestus kujuneski välja Helffreichide ajal.

Ajastule kohaselt kujundati peahoone taha suured ehisaiad. Jõel oli paisjärv, ning üheks kompositsiooniliseks võtteks oli peahoone peegeldus paisjärves. Park omas hiiglasuure avatud esiväljaku. On viiteid, et esiväljakut kasutati ratsutamiseks. Esiväljaku lõpetas parkmets, mida kasutati hobuste kopliks.  Selline kompositsioon säilis 19. sajandi teise pooleni, mil endisest hobusekoplist kujundati iseseisev metsailmeline park.

 

 

1882. aastast on kirikukroonikas märge, et Purila mõisa majandavad kaks naist, Fromhold von Helffreici pärijad Mathilde ja Molly von Helffreichid.

 

 

 

 

 

Helffreichide vapp

1900 läheb mõis Maydellide suguvõsa valdusesse ja jääb Friedrich von Maydelli omandiks kuni maa võõrandasmiseni 1919 aastal.

 

 Maydellide vapp

 

 

 

Peale mõisate võõrandamist oli park ja mõisahoone renditud  Virkusele, kes pidas siin kontrollassistentide kooli. Sel ajal rekonstrueeriti ka Purila park.

Aastail 1925-44 töötas Purilas karjatalitajate kool, mille aastase kursuse lõpetas kokku umbes 180 noort. Kuni 1940. aastani oli ta erakool.


 

 

Comments