Lammaste pesemine

Maalammas on villalammas ja teda on pügatud 2-4 korda aastas olenevalt villatüübist. Eestis on maalambaid enne pügamist ka pestud, mis osutab, et metsik ja inimpõlglik pole see koduloom kunagi olnud.
Et enne Pärtlipäeva (Bartolomeus dag) või sel päeval lambaid pesti, räägivad muuseumide andmed nii Eestist, Ahvenamaalt, Rootsist kui Soomest. Meie saartelgi mäletatakse lambapesemist veel pea igas peres. Paljude mälestuste kohaselt oli lammaste pesemine väga lõbus tegevus ning see oli seotud erinevate huvitavate viljakuse ja karjaõnne rituaalidega.
 
Lammaste pesemine võeti ette kogu küla või mitmete peredega. Katsetasime seda ka tänapäeval Lahemaal Sae talus, kus toimus 29.juulil 2005 Kullaketrajate päev.

Eesti Maalamba Ühing tegi 29.7 2005 selle alaseid katseid Lahemaa Rahvuspargis, kuhu kahte säilituskarja on kogutud maalambaid kõigilt Eesti saartelt ja rannikult. Võrreldi lambapesemise ja juba mahapügatud villa pesemise erinevusi. Kõigepealt valiti välja kena „lahke“ villaga lambad – kelle vill piisavalt pikk, libe ja läikivapoolne ning rasu vähe. Eelmine niitmine oli tehtud 10. mail. Sellise kiire villakasvu juures leiab kinnitust nii vanade inimeste mälestuste kui Kirjandusmuuseumi kogude andmetel väide, et paremaid maalambaid pügati 3-4 korda aastas. Lamba pesemise katseid tehti ka Saaremaal augustis 2005.

Lambaid pesti omal ajal meres, tiigis, ojas, kui ka turbaaukudes mandri Eestis. Meie proovisime ka voolikuga lihtsalt õue peal. Pesemise meetodil katsetuste põhjal olulist vahet polnud. Enamus inimesed on oma elus ehk korragi ju pesnud koera, üsna sarnaselt tuleb talitada ka lambaga. Lammas võiks ainult seista vähemalt põlvini vees ning õue peal kasutasime selleks plekist vanni. Kõigi lambapesijate imestuseks meeldis see tegevus lammastele endile väga! Ilmselt oli pesemine vanasti ka üks tõhusaid lammaste välisparasiitide tõrjumise viise.


(Põlvamaa ?)
Comments