Alustamine

Lambapidamise soov võib tekkida paljudel. Enne lammaste võtmist peaksite järele mõtlema, milline on teie eluviis ja kas teil on võimalik pakkuda lammastele keskkonda, mida nad vajavad. Enne kui otsustate lambaid pidama

hakata, tuleks kaaluda mitmeid asjaolusid. Järgmisele kümnele põhiküsimusele vastates saate teada, kui lihtne või keeruline oleks teil lambapidamisega tegelema hakata

1. Kas teil on piisavalt suur karjamaa? Kui karjamaa on liiga väike, tekib teil tulevikus probleeme lambaparasiitidega. Üheaastane lammas

vastab 0,15 loomühikule – seda on hea teada, kui kavatsete taotleda ELi põllumajandustoetusi. Et saada tavapärast loomapidamistoetust, peab teil olema vähemalt 0,4 loomühikut hektari kohta. Utetoetuse

saamiseks on vaja vähemalt kümmet üheaastast utte. Rannaniitudel on soovitatav pidada 1,5–2 loomühikut hektari kohta ja loopealsetel 1 loomühikut 5–10 hektari kohta ehk 0,2–0,5 loomühikut hektari kohta. Paksema mullakihiga loopealsetel võib pidada 1 loomühikut

hektari kohta, s.t kuni kuut lammast ühel hektaril.

2. Kas te kasutaksite kultuurkarjamaad või poollooduslikke rohumaid? Traditsioonilisel lambapidamisel tuleb eelistada poollooduslikke karjamaid. Poollooduslike karjamaade eest hoolitsemisega aitate säilitada maastiku suurt elurikkust.

3. Kas te elate kõrvalises paigas, kus pole naabreid, või teiste majapidamiste lähedal? Lambad kipuvad karjamaalt välja jooksma, eriti siis, kui karjamaa on liiga väike.

4. Kas teie piirkonnas on kiskjaoht? Kui on, siis peate arvestama lisakuludega valvekoertele või karjasele. Mõningaid probleeme saab vältida, kui hoida lambaid öösel laudas. Tarad, isegi kui need on kavandatud

kiskjakindlaks, ei taga tavaliselt sajaprotsendilist ohutust.

5. Kas teie talu lähedal on teravilja- või köögiviljapõlde? Lambad avastavad need varem või hiljem. Tekitatud kahju tagajärjeks võivad olla tülid põldude omanikega.

6. Kas teie aed on tarastatud? Aias kasvab igasuguseid huvitavaid taimi ja lambad tahaksid seda meeleldi külastada.

7. Kas teie karjamaal on juba tara või tuleks see alles ehitada? Tara maksumus on lambapidamisel tavaliselt suurim kulu ja tara ehitamine võtab aega.

8. Kas teil on olemas vajalikud hooned või peaksite need ehitama? Lammaste pidamiseks võib kasutada vanu hooneid. Teil võib karjamaal vaja minna ka suvist varjualust, kui karjamaa asub põhilaudast kaugel.

9. Kas teil on lammaste jaoks heina? Kas teil on oma masinad ja saate heina ise teha või peate seda ostma? Lisaks vajavad lambad ka allapanuks põhku või heina.

10. Kas teil on võimalik metsast talviseks söödaks lehti ja oksi koguda? Lammastele meeldib süüa lehti, oksi ja puukoort ka suvel.

Kuigi lambad ei ole meil haruldus, on teadmisi lammaste kohta nii põllumajandussektoris kui ka veterinaar- ja haridussektoris vähe. Te saate oma koerale paremat ravi ja nõu kui lammastele! Seetõttu on paljude riikide lambapidajad moodustanud oma tugevad võrgustikud.

Kui soovite hakata lambaid pidama, alustage sellest, et loote omaenda kontaktide võrgustiku, kuhu kuuluvad kogenud lambapidajad, hobiühendused ning haridus- ja nõustamisteenuste pakkujad. Palju teavet leiate internetist hobiühenduste kodulehtedelt, võrgustikest ja foorumitest. Kõige asjatundlikumat ja kiiremat abi saate lähedal elavalt kogenud lambakasvatajalt. Teil läheb oma võrgustikku regulaarselt vaja, et saada uusi jäärasid, küsida nõu lammaste eest hoolitsemise kohta, tegeleda transpordiküsimustega, osta kaupa ning reklaamida ja müüa tooteid.

Koos on kergem!