Lamba tervis

Maalammas on üldjuhul terve loom. Iga loom vajab aga regulaarne hooldamine, ka maalambal. Maalammas ei ole nii "kerge loom", et ta saaks ise hakkama. Maalambaid ei tohi lasta laiudele või suurtel niitudele ilma, et nende tervis kontrollitaks regulaarselt. Saartel on vana komme kontrollida loomad kord nädalas aga mida tihtimini seda paremini. On ka hea et laudas ja lauda läheduses on alad kuhu võib loomi kinni panna väiksema ala peal kus neid saab kergemini kätte. Kitsas koridor või väiksem tarastatud aed on hea ala lammaste kinnivõtmiseks.

Kui lammas on haige, võib tekkida vajadus ta karjast eraldada. Traditsioonilises lambalaudas oli tavaliselt mitu sulgu. Teil võiksid valmis olla tarad, et vajaduse

korral eraldussulg ehitada. Kui on vaja mõni loom püsivalt eraldada, siis ärge eraldage teda üksinda – alati on parem hoida ühes sulus vähemalt kahte lammast.

Kõigil lammastel peab olema võimalik üksteisega vähemalt silmsidet hoida. Ärge pange kunagi lammast üksinda eraldi hoonesse ega siduge lammast

kinni kauemaks kui hoolduseks vaja.

Nakkusohtlik loom tuleb loomaarsti juhendite kohaselt eraldada.

Paljudes lambapidamist käsitlevates raamatutes soovitatakse haige loom karjast eraldada, kuid see ei ole alati vajalik, kui teil on oma lambaga hea side ja ta usaldab teid. Sel juhul saate ta hõlpsasti kinni püüda ja

teda ravida ka tavalaudas. Sageli võib haige loom karja juurde jääda, sest teised karja liikmed on haige looma suhtes tähelepanelikud. Nad kas hoiavad temast

eemale, et lasta tal puhata, või lähevad tema juurde, et väljendada kiindumust, puudutades teda või olles tema lähedal. Kui eraldamist soovitatakse, siis paljudel

juhtudel tuleneb see asjaolust, et nii saab lambapidaja lambaga mugavamalt ja kiiremini tegeleda. Lamba jaoks on tihti parem jääda karja juurde.

Kui teil on haige loomaga seoses vaja nõuandeid, siis kõige kiiremini saate tavaliselt abi oma lambapidajate võrgustikust. Alguses, kui te alles õpite olukordi

hindama ja neile vastavalt tegutsema, vajate eriti palju tuge. Kui lammas on pikali ja püsti ei tõuse, tuleks kutsuda loomaarst. Haiguste ärahoidmiseks saate aga ka ise palju ära teha. Heites oma lammastele pilgu peale sagedamini kui kord päevas, saate kiiresti aru, kui nendega on midagi valesti. Mõned haigused arenevad väga kiiresti ja teil on vähe aega tegutseda. Mida suurem on kari, seda suurem on ka võimalus mitte märgata, et keegi on haige või puudu. Väikeses traditsioonilises karjas on loomade eest palju lihtsam hoolitseda. Haige loom kõnnib karjamaal sageli karjast eemal.

Eestis on olnud vana tava siduda juhtutt karjamaal köide või ketti ja lasta ülejäänud lammastel vabalt ringi liikuda. Sellisel juhul ei jäta kari juhtutte maha. See ei ole tegelikult hea, sest nii ei saa juhtutt karjale näidata, kus süüa, ega anda selgelt märku, et aeg on puhata ja seedida. Ka ei saa ta koera või putukate rünnaku korral põgeneda.

Lammaste kinnipüüdmine. Lamba tervise kontrollimiseks on äärmiselt tähtis et on võimalik teda kinni püüda. Loomi võib meelitada leibaga, jahuga, õuntega või näiteks lehistega ja kui nad söövad on neid kergemini kinni püüda. Väga hea abivahend on püüdmiskepp.

Teil peaksid kodus olema mõned põhilised abivahendid, nagu termomeeter palaviku mõõtmiseks, desinfitseerimisvahend, seleen (Se), antiseptikum, ussirohi ja süstlad. Kui kutsute loomaarsti, siis peate haige looma eraldama või olema kindel, et saate ta hõlpsasti kinni püüda. Ravimite määramisel peab loomaarst teadma lamba kaalu. Mõnikord on loomaarstil vaja mitme inimese abi. Lammas võib tabletid välja sülitada. Tablette on kõige lihtsam anda nii, kui need purustada ja panna pulbrina kahe leivaviilu vahele. Vedelat ravimit on kõige parem anda ilma nõelata süstla abil. Sageli ei tee haiged lambad suud lahti, vaid suruvad

hambad kõvasti kokku. Lükake süstal lõkmesse, võimalikult kaugele ja tühjendage see ravimist, tõstes lamba pead veidi ülespoole.

Kuumus. Mustad lambad ei talu kuum suvepäev olla päikese käes kogu päev. Lammastel peab olema võimalus varjule. Väga kuumal suvepäeval võib proovida kasta lambad voolikuga või ämbriga. Vesi jahutab lammast maha.

Parmud, sääsed, raudkärbsed. Flytix või Coopersect. Süst mida mõni looma-arst soovitab ei toimi nii hästi kui Flytix või Coopersect.

Lihakärbes (Calliphora, lucilia). Soojal ja niiskel suvel võib lihakärbes muneda lamba villa sisse. Lammas ei pruugi isegi olla must ja vill võib ka olla puhas. Muidugi nad eelistavad mustemad kohad ja eriti haavad. Kontrolli soojal ja niiskel suvel lammaste vill iga päev kuna lihakärpse munad valmimav 8-24 tunni jooksul ja siis hakkavad nad sööma lamba naha ja sisenevad ka lihastesse.

Eesti keeles: Olmekahjurid - Kärbsed

(Rootsi keeles: Traumatic/cutaneous myiasis)

Sinivetika mürgitus. Ka lambad võivad sinivetikaid sisaldavat vett juues saada mürgituse. Eriti tundlikud on noored talled. Suuremad sinivetika õitsemised on tihti juuli keskpaigast kuni augusti kuu lõppuni. Sinivetikatest om hallikas-, kollakasroheline või sinakasroheline värv ja vees hõljuvad helbed. Vee pinnale võib tekkida suuremaid sinakasrohelisi hõljuvaid kolooniaid. Kaldaäär võib olla kaetud tiheda sinakasrohelise või valkja massiga. Mõnikord võivad sinivetikad tekitada vahtu. Lisaks annab vetikatest märku ebameeldiv mädanemise-kopituse lõhn. Loom keerab ennast nagu ta magaks ja sureb selles asendis.

"In sheep, Nodularia spumigena and Microcystis aeruginosa causes difficult breathing, muscular weakness, signs of paralysis or nervous muscle twitching followed by coma and quiet death. In the field sheep are often found dead close to the infested water source and may have algal scum around the mouth, forelegs and brisket. Post-mortem examination often shows haemorrhage from small blood vessels under the skin and between the muscles. Pale areas may be seen throughout the liver." (HerbiGuide 29.8.2011)

" A characteristic animal death caused by one kind of blue-green algae (Aphanizomenon) includes irregular respirations, spastic twitching, loss of coordination, violent tremors, gaping mouth, and death by respiratory failure. The onset depends on species. Death may be rapid (animals die before they leave the water) or delayed 6 to 24 hours. Animals do not like to drink the contaminated water, but will if sufficiently thirsty. The effects seem to be much more serious in animals than in humans. It is not known if this is due to lower ingested doses in humans or differences in the reaction of animals to the toxin as compared to humans." (Utah Department of Health 29.8.2011)

Kutsu alati looma-arst kui sinul on lammaste tervise pärast mure. Hea on ka räägida vanema lambapidajaga, tihti oskavad nad ka kiiresti nõu anda kuidas tegutseda. Enne kui soetad maalambaid tutvu naabruskonna lambapidajaga, et vajadusel saaksite teine teist aitada.