Aiatüüpe

Puittarad sobivad kõigile karjamaadele. Laudtara ehitades paigutage esimene laud umbes 20 cm kõrgusele maapinnast. Üks tavapärane probleem

on see, et lammas surub oma pea kaela sügamiseks laudade vahele. Kui laua ääred ei ole ühtlased, võib lammas peadpidi nende vahele kinni jääda, paanikasse

minna ja nii end koguni tappa. Kui piirkonnas on palju kive, siis on ka neid aedade ehitamiseks kasutatud. Kiviaedu võib kombineerida nii puittarade kui ka tänapäevaste elektritaradega. Ka moodsaid metallvõrkaedu võib kombineerida puittaradega. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt lammastele

mõeldud võrkaedu, aga ka elektritarasid. Tootjad annavad juhised nende ehitamiseks.

Kui otsustate elektritara kasuks, peate tara alt ja kõrvalt rohu korrapäraselt ära niitma. Lambavõrk tuleb panna maapinnale hästi lähedale, sest lammastel on komme pea võrgu alla pista.

Kui ehitate tarad, siis vajate ka väravaid. Teil võib vaja minna väravat nii lammaste kui ka külaliste jaoks. Kui inimestele tuleb tagada vaba juurdepääs karjamaale, siis võiks ehitada trepi üle tara. Karjamaade juurde on otstarbekas rajada väravaga ühendatud kogunemiskoht.

Ala, mis näeb välja nagu koridor, on mitmeti praktiline. Te pääsete loomadele mõlemalt poolt ligi ning vajaduse korral on lambaid lihtne püüda

Kõige lihtsam puittaratüüp on umbes 2 meetri pikkune lihtne tara diagonaalse latiga, mis suurendab tara stabiilsust. Võite teha mitu taramoodulit ja need ühendada. Seda tüüpi tara on lihtne teisaldada. Joonis. Sara Tobiasson 2013.

Postide jaoks on hea kasutada kuuske või kadakat. Traditsiooniliselt langetati postide tegemiseks kasutatud puud talvel noorkuu ajal. Parimat materjali leiate paksust metsast, sest seal on kuuskedel vähem oksi ja seega tulevad postid vastupidavamad. Lehtpuudest tehtud postid kaua vastu ei pea. Üks odav ja ökoloogiline võimalus postide eluiga pikendada on posti otsa põletada. Oluline on, et maasse läheks põletatud ots – põletamine takistab posti kõdunemast.