FCI – Standard nr .149 / 23. 04. 2004 / D 

INGLISE BULDOG (BULLDOG)

Tõlge:  Pr Imelda Angehrn ja Harry G.A. Hinckeldeyn,
korrigeerinud Elke Peper (saksa keelde).

Päritolu: Suurbritannia.

Kehtiva originaalstandardi avaldamise aeg: 24.03.2004

Kasutus: Hirmutava välimusega seltsikoer. 

FCI klassifikatsioon: 

Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid js šveitsi alpi karjakoerad. 

Alarühm 2.2  Molossid. Dogilaadsed. 

Töökatseteta

Üldmulje: Lühikarvaline, masajas, õigemini madalajalgne, laiakehaehitusega, jõuline ja kompaktne. Kerega võrreldes on pea üsna suur, kuid samas ei tohi näida ülemäärakogukana, nii et häiritud oleks üldmulje ja koer tunduksebardina või et see mõjutaks koera liikumisvõimet. Näoosa on lühike, koon on lai, tömp ja ülespoole tõmbunud. Äärmiselt ebasoovitavad on tuntavate hingamishäiretega koerad. Kere on lühike, hästi kooskõlastatud osadega, ilma vähimagi viiteta rasvumisele. Jäsemed on toekad, hästi lihaselised ja tugeva konditsiooniga. Tagavööde on kõrge ja tugev, kuid raske esivöötmega võrreldes veidi kergem. Emased ei ole nii võimsad ja imposantsed kui isased. 

Käitumine/iseloom: Avaldab muljet oma kindlameelsuse, jõu ja aktiivsusega. Tähelepanelik, julge, lojaalne, usaldusväärne, vapper, pahura ilmega kuid heatahtliku olemusega. 

Pea: Küljelt vaadates näib pea kuklast kuni ninaotsani hästi kõrge ja lühikesena. Laubapartii on lame, nahk pea peal ja selle ümber on lõtv ja peente kurdudega, mis ei või aga olla välja ulatuvad või rippuvad. Kuklaluu on markantne, lai, kantis ja kõrge. Lauba koonule üleminekust
(laubalõikest) kuni kolju keskosani kulgeb lai ja sügav laubavagu, mis on tuntav kuni kuklakühmuni. Näo-osa on eespoolt põseluid kuni ninaotsani lühike, nahakurdudega. Vahemaa silma sisenurgast (või laubalõike keskpunktist silmade vahelt) kuni ninaotsani ei ole suurem kui vahemaa ninaotsast kuni alamoka servani.

Peapiirkond:

Kolju: Kolju ümbermõõt on suur. Eestvaates tundub see lõuast kuni laubani hästi kõrge; samuti ka hästi lai ning kandiline. 

Üleminek laubalt koonule: Sügava ja laia vajutisega silmade vahel.

Näopiirkond: Eestvaates peavad erinevad näo osad sümmeetriliselt ulatuma kummalegi poole pea mõttelist püstist telgjoon. 

Ninapeegel: Nina ja sõõrmed on suured, laiad ja mustad, mingil juhul mitte maksakarva, punased või pruunid. Ninaotsast silmade suunas laskuv. Suured, laiad ja avatud ninasõõrmed, millede vahelt kulgeb märgatav sirge püstjooneline vagu. 

Koon: Lühike, lai, ülespoole tõmbunud ja silmanurgast kuni suunurgani hästi sügav. Ninavoldid ei tohi rikkuda tahasuunas kaldus kulgevat profiiljoont. 

Mokad: Ülamokad on paksud, laiad, rippuvad ja hästi sügavad, külgedelt alalõuast üle ulatudes seda kattes, eest aga, kus nad liituvad alamokkadega ja katavad täielikult hambaread. 

Lõuad / Hambad: Lõuad on laiad, massiivsed ja kantis. Alalõuad ulatuvad ettepoole ülalõugadest ja on ülespoole kaardunud. Laiad ja kandilised lõuad on kuue väikese, sirges reas seisva lõikehambaga teineteise suhtes laia asetusega kihvade vahel. Suured ja tugevad hambad ei
ole suletud suu korral nähtavad. Eestvaates asub alalõug otse ülalõua all ja lõuad kulgevad teineteise suhtes paralleelselt. 

Põsed: Hästi ümarad, külgede suunas silmades kaugemale välja kumerduvad. 

Silmad: Eest vaadates asetsevad madalal lauba all, hästi kaugel kõrvadest. Silmad ja laubalõige on samal sirgjoonel, mis kulgeb täisnurga all ristisuunalise laubavaoga. Asetsevad teineteise suhtes hästi laialt, kusjuures silma välisnurk jääb siiski sissepoole põse väliskaart. Ümarad, mõõduka suurusega, mitte sügaval asetsevad ega ka väljapungituvad; silmade värv on hästi tume – peaaegu must; neist ei tohi silmavalget näha olla ka siis, kui koer ringi vaatab. Ilma nähtavate silmaprobleemideta. 

Kõrvad: Kõrgele kinnitunud, s.t eestvaates asuvad mõlema kõrva siseservad koljuosa ülajoonel selle välisservade kõrgeima punkti kohal, nii et kõrvad asuksid võimalikult kaugel teineteisest ja võimalikult kõrgel silmade kohal ning võimalikult kaugel ka neist. Väikesed ja õhukesed. Korrektsed on „rooskõrvad“, s.t kõrvad, millede tagaservad murduvad sissepoole ja esiservad tõusevad üles ja seejärel painduvad voldina taha, kusjuures kõrvalehe sisepind jääb osaliselt nähtavaks.

Kael: Mõõduka pikkusega, hästi jäme, sügav ja jõuline. Hästi kaarduv kuklajoon, rohkete lõtvade ja paksude
nahavoltidega kurgualuse piirkonnas, mis kulgevad mõlemalt poolt alalõuast rinnani ja moodustavad kaelaloti. 

Kere:

Ülajoon: Vahetult õlgade tagant on selg veidi alla vajunud (madalaim koht), sellest alates peab lülisammas hakkama nimme suunas tõusma (kusjuures puusapartii kõrgeim punkt asetseb turjast kõrgemal), seejärel laskub ülajoon kaarekujuliselt ja üsna järsult saba suunas („roach-back“ – karpkalaselg), mis on üheks sellele tõule kõige iseloomulikumatest tunnustest. 

Selg: Lühike, jõuline, turja osas lai, nimmepartii kohalt tunduvalt kitsam. 

Rindkere: Rinnakorv on lai, külgsuunas kaardunud, markantne ja sügav. Kere on pikalt tahasuunas roietega hästi toestatud; rinnakorv on mahukas, ümar ja õla ülaservast kuni rinnakuluu madalaima punktini hästi sügav. Esijalgade vahelt on hästi laia ulatusega. Rinnakorv on suur oma läbimõõdult, esijalgade kohalt ümar (mitte lamedate vaid hästi kaardus roietega). 

Alajoon ja kõht: Kõht on üles tõmmatud ja mitte rippuv.

Saba: Madalale kinnitunud, tüvest üsna sirgena algav ja seejärel allapoole kaarduv. Ümar, sileda karvaga ja ilma karvanarmasteta või karmi karvata. Mõõduka pikkusega – pigem lühike kui pikk – algusosast jäme ja kiiresti tipu suunas ahenev. Asetseb allapoole suunatult (ilma selgelt
ülespoole pööratud sabaotsata) ega ulatu mitte kunagi ülespoole seljajoont. 

Jäsemed:

Esijäsemed: Esijalad on väga toekad, hästi arenenud, teineteise suhtes laia seisuga, jämedad, lihaselised ja sirged. Nende väliskontuur näib veidi kaarduvana, kuid luud ise on tugevad ja sirged, mitte kõverad või saabeljad; tagajalgadega võrreldes lühemad, kuid mitte nii lühikesed,
et seeläbi selg tunduks pikk või koera aktiivsus häiritud oleks ja ta ise vigasena mõjuks. 

Õlad: Labaluud on laiad, kaldus asetusega ja sügavad, väga jõulised ja lihaselised, neist jääb mulje, nagu toetuksid nad väljastpoolt kere külgedele. 

Küünarnukid: Madala asetusega, märgatavalt rinnakorvist eemalehoiduvad. 

Kämblad: Lühikesed, sirged ja tugevad. 

Tagajäsemed:

Üldilme: Tagajalad on tugevate luudega ja lihaselised, võrreldes esijalgadega pikemad, mistõttu on ka puusapartii kõrgemale tõstetud. Nimmest kuni kannaliigeseni on jalaosa lihaseline ja pikk, pöid on aga lühike, sirge ja tugev. 

Põlved: Põlveliigesed on ümarad ja kere suhtes veidi väljapoole pööratud. 

Kannaliigesed: Eelnevast tuleneb, et kannaliigesed on suhteliselt lähestikku ja tagakäpad omakorda välja pööratud. Kannaliigesed on vaid kergelt nurgitunud ja madala asetusega.

Käpad: Esikäpad on sirged ja vaid veidi välja pööratud, keskmise suurusega ja üsna ümarad. Tagakäpad on ümarad ja kompaktsed. Varbad on kompaktsed ja paksud, hästi kokku surutud, selgelt eristuvate luunukkidega.

Liikumine: Iseloomulikult raske ja seotud, lühikese ja kiire sammu korral näib see varvastel kõndimisena; tagakäppasid kõrgele ei tõsta ja nii tunduvad need mööda maad lohisevatena; jooksmisel liiguvad õlad vaheldumisi veidi ettepoole. Äärmiselt olulise tähtsusega on võime tervelt liikuda.

Karvkate:

Karv: Peene struktuuriga, lühike, tihe ja sile (kõvadus tuleneb vaid lühidusest ja tihedusest, mitte traatjas).

Värvus: Ühevärviline või ühevärviline musta maskiga või musta koonuga (Smut - nõgine). Lubatud on ainult ühevärvilisus (kusjuures värvid peavad olema alati kirkad ja puhtad), nimelt vöödiline, punane oma kõikides toonides, võik, hirvepruun jne, valge ja laiguline (s.t valgel põhjal ühte eelnimetatud värvi laigud). „Dudley“ (s.t pigmenteerumata ninapeegel), must ja piirdega must on äärmiselt lubamatud värvused.

Kehakaal:
Isased 25 kg (55 naela)
Emased 23 kg (50 naela).

Vead: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades. On äärmiselt oluline, et kohtunikud koera hindamisel rangelt järgiksid käesolevat standarti ja võtaksid arvesse alljärgnevalt välja toodud vigu:

Vead:
• Rippuvad või osaliselt ninapeeglile ulatuvad ninavoldid.

Diskfalitseerivad vead:
• Märgatavalt hingeldavad koerad.
• Sissekasvanud saba.

Diskvalifitseerida tuleb koerad, kellel esineb olulisi füüsilisi arengudefekte või käitumishälbeid.
Märkus : Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
 

Maret Kärdi tõlge
saksakeelsest originaalist, juuli 2004.
heaks kiidetud EKL juhatuses 23.09.2004 protokoll nr 9