NÄDALAKE BULDOGIPOISU SEBASTIANI ELUST

27. AUGUST, ESMASPÄEV

Hommikul tegime väikse jalutuskäigu. Perenaine rääkis, et pärast võetakse meid ka maale, ämma juurde kaasa. Huvitav, mis lind või loom see ämm küll olla võib... Maale jõudes selgus, et ämm on üks lahe inimene, sest ta andis mulle salaja lauapealt kõike head ja paremat. Aga oh sa poiss, kui mu perenaine seda nägi, oi kus kukkus siis ämmaga prõõkama. Minule igatahes sellised ämmad meeldivad.

Ja siis käisime veel metsas. Ma ei mõista inimesi hästi, korjavad maast mingeid kollaseid väikseid asju... nimetavad neid kukeseenteks ja nad on nii õnnelikud kui neid leiavad. Aga tühja neist seentest, peaasi, et saan samblikus kapata.

Koju jõudes kukkusin oma voodisse ja ärkasin alles siis, kui perenaine üritas selgeks teha, et vaja õhtune piss ikka välja lasta. Aga ma olin kaval, tegin kähku hädad ära ja ruttu tuppa magama tagasi.

28. AUGUST, TEISIPÄEV

Väljas jube vihm, tegin hommikused hädad ilusti õue ning läksime kohe tuppa tagasi, ei mina küll mõtle sellise vihmaga jalutada. Olin eilsest veel nii väsinud, et suurema osa päevast magasin. Õhtuks olin küll välja maganud ja saime tunnikese väljas mürgeldada, aga siis hakkas jälle sadama.

29. AUGUST, KOLMAPÄEV

Taas võeti meid metsa kaasa ja inimesed korjasid jälle oma kukeseeni. Mina olen juba suur poiss ja ei karda enam metsas käimist, aga kindluse mõttes hoian end ikka perenaise lähedale. Õhtul kukkusin oma pessa.

30. AUGUST, NELJAPÄEV

Oi kui lahe päev- täiega buldogipäev. Sõitsime Tartusse ja ma sain oma vennakese Samueliga kokku. Aga me siis mürasime ja väntsutasime teineteist. Mingi hetkel otsustasid omanikud, et nüüd aitab ja läksimegi lahku. Taas ma ei mõista inimesi.

Aga koduteel käisime veel Elvas buldog Ruperti juures. Aga temaga ei saanud üldse nii mürada, kui oma vennakesega. Ta on kohe täitsa suur mees juba.

31. AUGUST, REEDE

Õhtul tulid külalised ja neil oli õnneks minu suur sõbranna- taksitüdruk Bella kaasas. Me kolmekesi nii mürgeldasime, et suured inimesed aina naersid ja naersid. Väga lõbus oli. Bella on ka mai alguses sündinud ja meil on nii palju rääkida.

1. SEPTEMBER, LAUPÄEV

Omanikud arutasid, et teevad täiesti koduse päeva. Välja meid muidugi viidi, aga kuhugi kaugele me ei sõitnud. Ja kui aus olla, siis see kärme taksitüdruk väsitas mind eile päris ära ning tahakski kodus puhata.

2. SEPTEMBER, PÜHAPÄEV

Väljas taas vihm. Peremees sõitis ära tööle ja perenaine kirus ilma, et ta ei saa trenne andma minna. Töllerdasime niisama kodus. Perenaine andis meile närimiseks seakõrvasid, nii nämma. Aga tahan teile ära kituda, et ma nägin, kui meile osteti Tallinnast suur kotitäis kuivatatud närimiskonte, aga me saame sealt vaid jaokaupa. Palju vahvam oleks selle kotitäiega ise möllata ja valida just meelepäraseid palukesi.

3. SEPTEMBER, ESMASPÄEV

Ilm jälle jube, vihm ja tuul, ei saa normaalselt jalutadagi. Aga nüüd olen end küll nii välja puhanud, et juba võiks nagu midagi toimuda. Perenaine tegi päev otsa mingit tööd arvuti taga ja rippus aina telefoni otsas. Aga mis mina telefonist tean ja ega seda vist buldogile vaja olegi. Kuna vihma tõttu välja ei saa, siis võtsin kohe korralikult Tefi kiusamise ette. Aga me siis mürgeldasime, kohe südamest. Ja ma olin nii hoos, et suure mängu käigus tuli järsku piss. Ega oli ikka piinlik küll, aga ta ise tuli... Perenaine ahmis vaid õhku, et kuidas ma küll nii....

4. SEPTEMBER, TEISIPÄEV- MINU SÜNNIPÄEV!!

Perenaine tõi mulle voodisse suure kuivatatud seajala. Siis tuli üks perenaise sõbranna ja tõi mulle kingituseks suure tüki noorlooma liha natukese kondiga. Aina paremaks läheb. Perenaine aga leidis, et seda on korraga mulle liiga palju kätteandmiseks ja pani osa külmkappi. Nii ei ole aus.

Sünnipäeva puhul võeti mind suurte koertega metsaringile kaasa. Ma tahaks iga hommik nendega kapata, aga mind ei võeta millegipärast ühes. Ootan juba õhtut, siis tulevad külalised ja ma saan jälle palju kingitusi. Mulle sünnipäevad nii meeldivad.

Kokkuvõttes olen üks väga õnnelik poisu, mul on lahe toanaaber Tefi ning tore perenaine ja peremees. Kui suureks saan, siis tahaks olla sama tark nagu Tefi, aga perenaine ei nõua praegu minult veel mitte midagi, vaid ütleb, et mul olgu õnnelik lapsepõlv.

Perenaine räägib, et üks väike buldogipoisu on nii armas olevus, et ta tahab iga päev minuga koos olla. Ta loobus Euroopa reisist ning ei saagi Hispaanias päevitada- jeee. Aga tal on ka mõned miinused, ta ei lase mul maast igasugust sodi suhu ampsata ja ta ei luba enda ega võõraste pükse sikutada. Loodan, et perenaine muudab meelt...

Sebastian Valgast