Euroopa võlakriis

Koos kogu maailmaga on Euroopa usinalt võlgu elanud. Selle üheks põhjuseks on kindlasti ka see, et euro tulekul peeti kõiki eurolaene liiga ühesugusteks - ei nähtud piisavalt erinevust laenuvõtjate (laenu võtvate riikide) vahel.
Nüüdseks on jõutud olukorda, mis meil moodsaks kujunenud mõiste järgi pole enam jätkusuutlik. Probleem ei ole selles, et üle jõu elavad riigid ei täida ainult kokku lepitud kriteeriume (palju neid täitjaid peale Eesti üldse on), vaid riigid on oma laenudega läinud nii kaugele, et enam ei suudeta isegi intressi maksta. Laenu põhisummast pole mõtet rääkidagi. Rahvusvahelisel finantsturul oldaks ilmselt rahul olukorraga, mil ka ainult intressid kindlalt makstud saaksid - laenu põhisummat tagasi ei tahetaks, see ongi ju finantsasutuste tulu allikas. Õnnetuseks on majanduses seaduspärasus, et kriisi järel hakkab intressitase tõusma. Laenu andjad näevad siin riske ja seega need, kes laenu veel annavad, annavad seda meeletult suure intressiga (selle jutu kirjutamise hetkel küsitakse Kreekale laenu andmise eest üle 15% aastas).
Selles olukorras oleks mõistlik otsustavalt võlgnevust vähendama hakata. Kahjuks käituvad poliitikud ääretult lühinägelikult. Kas on siin põhjuseks taipamatus või liigne sõltuvus finantsasutustest, kuid üritatakse vastu võtta lahendusi, mis annavad mingit leevendust vaid kuude jooksul, mattes samal ajal sadu miljardeid eurosid maksumaksja raha rahvusvahelise panganduse taskutesse. Probleemi lahendamiseks on ka paremaid meetodeid, millest järjest rohkem rääkima hakatakse. Meie poolt pakutud alternatiivne lahenduse variant on ka meie Facebook’i lehel kirjas. Suure tõenäosusega jõuavad kunagi sellise lahenduseni välja ka Euroopa poliitikud, kuid oma taipamatusest kaotatakse väga palju maksumaksja raha ja tehakse halba kogu Euroopa majandusele.




Comments