Eesti euroga liitumine ja võlakriis

Eesti liitumisele euroga oli vastaseid ka enne (kuigi selgeid vastaseid ei olnud suurte erakondade seas), kuid nüüd on seoses võlakriisiga levinud paljude populistlik esinemine stiilis: "ma ju ütlesin, et oleks parem olnud mitte liituda, oma kroon oleks olnud parem". Need väited on sageli põhjendamata. Püüame analüüsida seda teemat, pannes tabelisse erinevad probleemid, tuues välja argumendid mõlema valuuta kasutamise puhul.

 Väide 
 EURO KROON Järeldus
 Kroonid olid ilusad rahad, kroon oli meie oma raha.
 Arveldamisel ei ole üldjuhul vaja kasutada paberraha, pangaarvel ei ole raha "ilul" vahet.
 Oma riigi raha, mis pealegi oli väga ilus, oli emotsionaalselt väga lähedane enamusele inimestele.
 Emotsionaalselt on selge võitja kroon, kuid praktilises asjaajamises pole vahet.
Oli reaalne oht, et turul hakkavad toimuma protsessid, mis viiksid krooni devalveerimisele.  Samas enamus riigi erasektoris olevatest laenudest olid seotud euroga.
Euro puhul on see risk laenuvõtjate jaoks kadunud. Euro puhul oleme samas olukorras teiste Euroopa riikidega, mis välistab meie väikese riigi teistest erinevasse, halba, positsiooni sattumise.
 Teiste Euroopa väikevaluutade osas pole aasta jooksul vähemalt devalveerimist veel toimunud.
 Mujal Euroopas pole devalveerimis veel toimunud, kuid sama raske on väikestele majandustele ka oma valuuta kallimaks muutumine (see laostab eksportiva majanduse). Seega ainuke mõistlik variant on väikesele riigile valuuta vahetuskursi samana hoidmine euroga. See on aga väikese valuuta puhul suur töö, lisaks on vähemalt pikemas perspektiivis risk, et see ei õnnestu - seda kardavad välisinvestorid ja laenuandjad.
 Euroala stabiilsusprogrammid neelavad palju maksumaksja raha.
Nende projektidega liitumine ja euro kasutuselevõtt olid kaks ise asja. Riigikogu oleks võinud kohustuste võtmisel ka "ei" öelda. Reaalselt pole me vähemalt 2011. a. lõpuks ka eriti midagi kulutanud.
 Krooniga poleks need probleemid meid puudutanud.
 Selles teemas pole vahet, kumba raha me kasutame. Ühelt poolt oleks euro kasutamisel olnud mõistlik neist programmidest eemale jääda, samas näitab elu, et kõik mitte-euro riigid ei jää kõigist neist programmidest eemale.
 Euro kasutamine muudab meid atraktiivsemaks investoritele.    
 Paljud investorid kartsid krooniga Eestisse investeerida, paljud ootasid krooni devalveerimist, et siis siia odavamalt investeerida.
 Kas neid investeeringuid on siis nii palju tulnud?
 Mitte kunagi ei saa me mõõta, palju krooni puhul oleks siia investeeringuid tulnud. Seega kahe stsenaariumi võrdlemine ei õnnestu tegelikes numbrites kunagi. Loogika ütleb, et euro kallutas nii mõnegi otsuse meie kasuks. Teisalt tuleb endale teadvustada, et investeeringu tegemisel on esimene otsus, et investeering tehakse, vaid seejärel otsustatakse koht. Praeguses rahanduskriisis tehakse uusi investeeringuid üldse mõõdukalt, seega pole koha valik ka aktuaalne.
 Euro puhul on ülekanded pankadesse kiiremad ja paindlikumad, reisides pole vaja valuutat vahetada.
 Selge eelis neile, kes teevad euroalas ülekandeid või reisivad seal.
 Alati võib taskus ka teist valuutat kanda ja ülekandega natuke rohkem oodata.
 Siin on eelistused subjektiivsed, objektiivselt on euro mugavam.
 Euroala võlakriis viib Euroopa majanduse raskustesse.
 Ka ilma eurota oleks majanduskasvu kadumine meile sama mõjuga olnud. Oleme euroalaga ja eurot kasutatavate riikidega majanduslikult liiga seotud.
 Siin peab nõustuma eurot toetava väitega.
 Meil ei ole sellest vahet, kumba valuutat kasutame.
 Viimane, kuid mitte kõige vähem oluline: euro tulek tõstis meil hindasid
 Eesti on nagunii lähenemas Euroopa keskmisele hinnatasemele. Hindade ümardamine tegi sellesse protsessi vaid lühiajalise astme sisse.
 Eurole üleminekul ümardati hinnad ja seetõttu hinnad tõusid. Lisaks ümardamisele püüti hindadesse ka suuremat tõusu panna.
2011. aasta algul toimus hindade hüppeline ülespoole liikumine. Pidev hindade ühtlustumine muu Euroopaga on toimumas nagunii pidevalt. Natukenegi pikemas perspektiivis ei mõjuta 2011. aasta algus meie hinnataset. Selleks, et mitmetel kaupadel meil hinnad teiste Euroopa riikidega võrreldes suuremaks ei läheks on oluline tugevam konkurents majanduses. Meie turu väiksus seab meid igal juhul halvemasse olukorda, kui on suuremad riigid.

Kokkuvõttes: vähemalt selle tabeli järgi ei teinud euroga liitumine meil pikemaajalises perspektiivis midagi hullemaks. Vaid esimene emotsionaalne rida on euro kahjuks. Päästemehhanismides osalemine on meile ka halb, kuid nendes osalemine on Riigikogu otsus, mis ei ole seotud euro kasutamisega.





Comments