Võlakriis mingis riigis - kas ainult probleem turult mõistliku intressiga lisalaenu saamises



Kui järjekordne riik oma liigse võlgnevusega tõsisesse kriisi on jõudnud, siis kuuleme euroala poliitikute suust, et küll “turud on halvad”, vaja on tagada sellele riigile uute laenude saamine, viia läbi majandusele vajalikud reformid ning kõik saab korda.
Kas ikka asi on päriselt nii? Me oleme juba näinud, et üldjuhul kerge lisaraha kroonilisi võlguelajaid ei aita. Süüdistada võib päästepaketi tegemise ajal tehtud valesid prognoose ja valesid arvutusi. Kas aga hulk tugevaid finantsspetsialiste on tõesti nii oskamatud?
Vaatleme olukorda, milles riigirahandus on tasakaalus. Tasakaal on teadaolevalt (juba põhikoolis õpitu!) olek, mille puhul sellest olekust välja nihkumisel tekib jõud, mis lükkab süsteemi tasakaaluasendisse uuesti tagasi. 
Kui vaadelda demokraatlikult toimivat riiki, siis seal toimuvad perioodiliselt valimised. Valimistel toimub valijatele erinevate asjade lubamine, mis kõik tähendavad üldjuhul riigile lisakulutusi. Erinevad erakonnad lubavad erinevaid asju erinevatele ühiskonnakihtidele - kõigi nende täitmiseks on vaja aga kulutada raha. Vaid erandjuhul on võimalik saavutada valimistel edu kokkuhoidu lubades - seda piisava hulga arukate valijate olemasolul.
Kui demokraatlik ühiskond liigub oma toimimises vaid ühes suunas - kas siis polegi pääsu olemas ja kõik demokraatlikud ühiskonnad on varem või hiljem hävingu poole liikumas?
Asi ei ole nii hull. Tasakaal on võimalik! Selleks on vaja vastassuunalist jõudu, mis lükkaks riigirahanduse jälle tasakaalu, kui demokraatia toimimine on seda ühes suunas tasakaalust välja lükkamas.
Selleks abistavaks jõuks ongi see palju jutuainet pakkunud ja poliitikute poolt kirutud intressitase. Kui mõni riik on liigsetesse võlgadesse langenud ja riigi juhid pole õigel ajal selllele vastavalt käitunud, siis annavad finantsturud tõusva intressitasemega märku, et õige aeg vajalike sammude astumiseks on möödas. Kui ka see esimene signaal ei aita, siis tõuseb intressitase juba väga kiiresti ja riik seatakse olukorda, kus kokkuhoid on möödapääsmatu. Võib-olla läbi raskuste, kuid see jõud viiks korrast ära süsteemi jälle tasakaalu.
Praktikas on aga kujunenud välja, et euroala teised riigid ja Euroopa Keskpank on teinud kõik, et sellist turu toimimist takistada. Selle tulemuseks on võlgnevuse jätkuv kasvamine, majandusprobleemid kogu euroalal, majanduse konkurentsivõime vähenemine, tööpuudus ja muud sotsiaalsed probleemid.





Comments