Varanduslik võrdsus


Võrdse varandusliku seisu soovimine on inimesele, kui ühiskondlikule olendile, loomulik. Ühtekuulumine oli oluline juba ürgkarjas, hiljem on ligimesest hoolimine oluline pea kõigis usundites.
Kas varanduslik ebavõrdsuse lubatavaks pidamine on siis ebaloomulik ja hoolimatus teiste inimeste suhtes?
Loomulikult võib siin olla ka tegemist hoolimatusega, kuid ühiskonna ja majanduse toimimist natukenegi mõistes on selge, et inimeste majanduslik heaolu saab paraneda vaid olukorras, milles inimestel on motivatsioon rohkem ja paremini töötada. Kui töö saadus neilt ära võtta, siis selline motivatsioon kaob. Siin võib küll vastu väita, et inimestel on sotsiaalne teadlikkus ja arusaamine, et nad püüavad ka sellises olukorras rohkem toota. Kahjuks ei ole aga keskmine inimene kaugeltki sellise suhtumisega. Need ,kes veel muidu oleks nõus pingutama teiste hüvanguks, pöörab meelt muutma sellises süsteemis paratamatult vajalike bürokraatide ükskõiksus ja hoolimatu ümberkäimine ühiskonna varaga.Tõestus siin esitatud väidetele on saadud praktikas mitmete eraomandust (ehk sisuliselt varanduslikku ebavõrdsust) keelanud ühiskondade toimimise tulemusel.



Comments