Sotsiaalmaksu lagi on kasuks vaid rikastele ja üleüldse on see vaid eelarvesse laekumata jääv raha


Hiljuti (2013. a. aprillis) teatas valitsus, et ei poolda sotsiaalmaksule lae panekut. Rahandusminister ütles, et see puudutab vaid väheseid ja läheks sotsiaalkindlustuse süsteemile kalliks maksma. Avalikkusele mingeid kalkulatsioone ei esitatud. Neid andmeid on ka raske esitada, sest väga raske on teha prognoose, mis juhtuks peale sellise maksulae panekut riigis makstavate palkadega ja sellest tulenevalt ka laekuva sotsiaalmaksu summaga. Avalikkusele oleks võinud küll esitada numbrid, palju mingi maksulae puhul praeguse palgataseme ja -jaotuse puhul vähem raha laekuks. Kunagi tulumaksu vähendamist lubanud Reformierakond oskas seletada küll, et maksumäära vähendamine ei pruugi üldse maksude laekumist vähendada, vaid võib neid hoopis tõsta. Kuna sotsiaalmaksu lagi ei puudutaks kõiki, vaid ainult osasid töötajaid, samas nende kõrgemapalgaliste töökohtade olemasolu soodustaks ka teiste töökohtade palkade tõusu, siis võib kindlalt väita, et kunagine väide suurenevatest maksutuludest on sotsiaalmaksu lae puhul õigustatum, kui tulumaksu puhul.
Oluline sõnum, mida tahaks rõhutada, on see, et seda meedet ei saa vaadelda, kui kellelegi mingi soodustuse andmist (üleüldse on meie riigis lähenemine eelarvele liiga palju selline, et see on koht, kust “midagi saab” ilma midagi vastu andmata). Selline süsteem oleks motiveeriv looma siia ettevõtmisi, kus on vaja rakendada mõnda kõrgelttasustatavat spetsialisti. Lisaks neile mõnele maksulae abil soodustust saavale ametikohale loodaks samasse ettevõttesse suure tõenäosusega ka teisi suurema palgaga töökohti, mis jääksid allapoole sotsiaalmaksu lage. Kokkuvõttes paraneks kõigi palgasaajate keskmine palk ja ka laekuv sotsiaalmaks summana.
Mis piiril võiks maksulagi olla? Rahandusminister ütleb, et spetsialistide puhul puudutaks 4000€ piir vaid üksikuid. Ilmselt olekski mõistlik panna piir näiteks 3-e keskmise palga peale. See oleks summa, mis juba väga hea spetsialisti puhul kindlasti ka mõju avaldab. Rahandusministri ütluse puhul on sees veel ka sõna “spetsialist” - suurema tuluga on sageli veel ka ettevõtete omanikud. Neil on aga võimalus saada väiksemat palka ja enamus oma tulu dividendidena, mille pealt sotsiaalmaksu nagunii ei maksta. Praegusel hetkel on ilmselt paljudel omanikel palk alla keskmist palka ja seetõttu makstakse sotsiaalmaksu veel vähem. Väide oleks (mida on muidugi väga raske tõestada), et sotsiaalmaksu lagi muudaks aja jooksul ka sellist käitumist - omanikud hakkaksid vähendama oma tulu saamist dividendidena ja maksma endale suuremat palka.

Meie riigi konkurentsivõimet tõstvad sammud on tehtud juba nii ammu, et enamusel inimestel pole nende tegemise aeg enam meeleski. Valitsejad on “puhanud loorberitel” ja rääkinud, kui hästi on minevikus toimetatud. Riikidevaheline konkurentsivõitlus on aga midagi, mis toimub igapäevaselt ja muud riigid ei seisa paigal. Meie eneseimetlemine ja enesekiitmine ei muuda olukorda, et meie kunagised eelised on kadumas. Kui me tahame oma riigi elatustaseme kiiremat järelejõudmist arenenud riikidele, siis peab selle nimel pidevalt võitlema.

Kui vaadata asja õigluse poolt, siis võttes eespool pakutud lae 3 keskmist palka, võib esitada küsimuse, et kas üle selle palka saav inimene on 3 korda rohkem haige ja sotsiaalabi vajav kui keskmist palka saav inimene. Juba see kolmekordne vahe sisaldaks märgatavat solidaarset panust teiste inimeste heaolusse.





Comments