Progresseeruva maksu vastu - kas vaid rikaste ahnus või on sel ka muu mõte



Osad poliitilised jõud propageerivad progresseeruvat (astmelist) tulumaksu ja püüavad seda näidata enamuse hädade lahendusena.
Loogika sellise poliitika taga on lihtne:
  • tundub õiglane, et neilt, kel on rohkem, võetakse rohkem ja aidatakse sellega katta kulutusi, millest saavad võrdselt kasu kõik või saavad isegi rohkem kasu vaesemad;
  • poliittehnoloogiliselt arvestatakse, et neid inimesi (valijaid), kes lähevad väiksemate maksumäärade alla, on rohkem - seega on selline loosung kasulik valimisi silmas pidades.

Jättes kõrvale ahnuse, kui tegelikult selle valiku tegemise juures kõrvalise (mitteolulise) teguri, saab tuua ühe pragmaatilise põhjuse, miks selline maksustamine ei ole kasulik kogu ühiskonda silmas pidades. Maksustamise erinevate vormide valimise juures on kaks olulist kriteeriumi: maksude kogumise efektiivsus (ehk siis maksude maksmise kontrollimisele ja nende deklareerimisele kulutatud ressurss suhtes kogutud maksusummasse) ning mingi maksu motiveeriv mõju inimeste käitumisele.
Vaadates astmelise maksu motiveerivat mõju on väga lihtsalt selge, et see motiveerib paljusid inimesi, kes teenivad maksuastme ligilähedast tulu, panustama vähem töö tegemisse. Paljude inimeste puhul, kelle tulu läheks igal juhul suurema määra alla, lisab see psühholoogilist motivatsiooni oma makse mõnes teises riigis maksta. Meeles peab pidama, et üldiselt on väga palju teenivatel inimestel kergem muuta oma residentsust ja mitte maksta makse ebasoodsamas riigis.
Maksude kehtestamise otsuseid ei tohiks teha kunagi nii naiivselt, et võtta ühiskonna hetkel toimuva majandustegevuse ja korrutada see läbi planeeritavate maksumääradega, lootes saada tulemuseks tuleviku maksulaekumist. Täiesti selge on ju, et kui muudetakse maksustamise loogikat, siis muutub ka maksustamisele kuuluv majandustegevus. Igasugusel motivatsioonil vähem teenida on ühiskonnale kahjulikud tagajärjed.
Ahnuse kohta ühiskonnas on hea Thomas Sowell’i ütlus: “Ma ei ole kunagi aru saanud, kuidas saab pidada ahnuseks soovi hoida endale enda poolt teenitud raha, samal ajal kui ahnuseks ei peeta soovi võtta ära kellegi teise raha”.



Comments