Paremal järjel olevate riikide soovimatuse taga aidata hädas rahandusega riike on sisuliselt ainult ahnus ja hoolimatus



Psühholoogiliselt on rahva negatiivsel suhtumisel üle jõu (teiste arvel) elavatesse riikidesse oluline osa riikide käitumises - lõppude-lõpuks pannakse ka abistavate riikide parlamendid ja valitsused paika valimistel. Selle soovimatuse toetuseks on aga ka majanduslik loogika, mille üle poliitikud kahjuks palju ei mõtiskle.

Turumajanduse üks suurim tugevus on, et see on suutnud suunata ressursse niimoodi, et piiratud ressurssidega saadaks parim tulemus. Selline ressursside jagamine käib kahjuks küll lainetustena, kuid kui turu toimimisse ei sekkuta, saavad asjad varem või hiljem korda.Kui nüüd riigijuhid võtavad vastu otsuse suunata ressursse administratiivsete otsustega sinna, kuhu need turutingimustes ei läheks, siis summana tähendab see ressursside väiksemat tootlust (väiksemat summaarset rikkust aitajate ja aidatavate summas). Lisaks vähendab (või kaotab) see ka intressi olukorda reguleeriva mõju.



Comments