Mõisnikud


 Beiträge zur Geschichte der Rittergütter Livlands von L.von Stryk.
1877 Dorpat (lk.114, 115)


 Vendade Klaus, Otto ja Bertram Yxkulli, Hermani poegade vahel, 15. jaanuaril 1419.a. sõlmitud lepingus, nimetatakse Arrole’t
ühe Wollusti mõisale kuuluva külana.

29. juunil 1475.a. sõlmitud üleminekuaktis, millega Peter Yxkull Wollusti mõisa Bartholomeus Tiesenhausenile kinkis, on selle juurde kuuluvate külade hulgas ka Arrolit nimetatud, nagu ka selle küla juurde kuuluvaid maid.

Aastal 1569.a. kuulus see Tromholdile ja mõned aastad hiljem Gaspar Tiesenhausenile.

Vene sõja ajal (Liivi sõda 1558-1583) jäi Arrol inimestest tühjaks ja omanikuta ja Poola kuningas Stefan liitis selle suurema maavaldusega. 1627. aastaks oli see mõis või maavaldus täiesti mahajäetud ja kuningliku metsavahi hoole all.


Rootsi kuningas Gustav Adolf, andis Arroli koos Kodijärvega 31. juulil 1629.a. Niels Andersson Cornetile. Tolle poeg Niclas Cornet, abiellus Elizabeth von Güntersbergiga ja jättis Arroli oma tütrele, kes oli abielus ooberstleitnant Bernhard Brackeliga.

Niclas Cornet tütar jättis Arroli omakorda oma pojale, ooberstleitnant Heinrich Johann Brackelile ja Kodijärve oma teisele pojale Ewert Wolmar von Brackelile. Viimane sai Arroli oma venna pärandusena aastal 1732. H.J. Brackeli testamendi kohaselt pärandas ta Arroli omakorda oma pojale, leitnant Georg Friedrich von Brackelile, kes müüs Arroli 12. märtsil 1786a. (teistel andmetel 20. aprill 1786.a.) 39500 rubla eest leitnant August Ferdinand v. Wulfile (kes oli Berend Magnus v Wolf zu Serbigalli poeg). 

August v. Wulf suri 1788. aastal ja tema pärijad müüsid mõisa 1. oktoobril 1812. aastal 40000 rubla eest rittmeister Adolph von Wulfile, kes valduse 1821. aastal mitmeks osaks jagas. Mõisa pärisid rittmeistri ja maanõuniku Adolph von Wulfi lesk Christine, sündinud von Nandelstädt ja nende ühised lapsed Julius (ametilt kohtunik), Emil (maakohtu ametnik), Wilhelmine (abielus Pereira), Alwine (abielus von Buchinsky), Emilie (abielus paruness Bruiningk), Emma (abielus paruness Fredrik), samuti von Wulfi vennad ja õed ning viis von Wulfi tütre Elise alaealist last.

Terve mõisa omanikuks saab 1. novembril 1841 von Wulfi tütar Emilie, paruness Bruiningk, kes maksis selle eest 41000 rubla. Ja müüs mõisa omakorda 18. Novembril 1857 (teistel andmetel 29. Aprillil 1859) 63000 rubla eest oma abikaasale, kihelkonnakohtunik parun Karl Bruiningkile. Parun Bruiningk müüs mõisa 21. oktoobril 1861 (teistel andmetel 8. detsember 1861) 135000 rubla eest Franz Guillemot de Villebois’le.
 

Arula mõis

Kolmapäev, 30 Aprill 2008 20:24
Otepää vald

Arula mõis (saksa k. Arrol) oli Otepää kihelkonnas üheks suuremaks mõisaks. Sellel mõisal oli neli küla: Äidu (ka Häuti), Koorvere (Kurwere), Meema (Mäma) ja Vaela (Wäela). 1688. a. kuulus Arula mõisale 7,25 adramaad. 1765. a. oli Arula Otepää kihelkonna rahvarikkaim mõis, kus elas üle tuhande (1021) inimese ehk 17,9% Otepää kihelkonna külarahvastikust. Rahvarikkaimaks külaks Otepää kihelkonnas oli Arula mõisa Meema küla, kus elas 445 inimest, külas oli 18 talu, talus elas keskmiselt 24,7 inimest. Koorvere külas elas 262 inimest, siin oli 10 talu. Äidu külas oli 9 talu 206 elanikuga.

Mõis olevat kujunenud Arula külast (Arrulakull), mida 1419. a. ja 1475. a. Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse. Mõis oli XVI sajandil von Tiesenhausen'ite suguvõsa käes. Poola ajal ühendati see Sangaste majandusmõisaga. Gustav Adolf andis selle metsa alla jäänud mõisa Corret'ile. 1664. a. läks see von Brackel'ite suguvõsa kätte, jäädes nendele 1786. aastani. Hiljem oli von Wu1f'ide, parun Bruiningk'ite ja de Villebois'de, von Barc'ide ja von Samson-Himmelsterna'de omanduses. Võõrandati von Lanziger'idelt. Plaanistati 1920. a. ühes karjamõisana juurdekuuluva Rahi taluga. Endine Arula juurde kuuluv Vanamõisa karjamõis on varemalt eraomanduseks müüduna mõisast lahus. Härrastemaja oli 1920. a. ühekordne krohvitud puuehitus, mis tänapäevaks on hävinud.

Omaaegses Arula koolis (kool on asutatud 1764) alustas 1945. a. haridusteed Kuutse talus sündinud (1936) kirjanik Mats Traat. Arulas on sündinud ja siin kandis kogu elu elanud rahvapillimees Oskar Kallis. Arula-Sihva maantee äärde, Madsa tallu jääb skulptor Ferdi Sannamehe (1895-1963) sünnikodu. Omaaegses Rebaste koolimajas (ehitatud 1870) töötas 1914-1916 koolijuhatajana kirjanik Alide Ertel.

Nimeka hüdroloogi, tehnikadoktor August Velneri (1884-1952) sünnikoht asub Arula Vanamõisas.



Perekond Villebois

Francois Gullemot de Villeboisile (1681-1760) kinkis krahvinna Jelisaveta 1743.a. Tartumaal Ahja (Aya) mõisa, Kurista (Kurrista), Sarakuste (Sarrakus) mõisad. Ta tegi vene sõjaväes karjääri ja pärandas mõisad oma poegadele. Ahja mõis jäi perekonna valdusesse 1766 aastani ja Sarakuste 1808 aastani. Kõige pikemat aega jäi suguvõsa käsutusse Kurista, mida perekond valdas kuni aastani 1896.
Peale nende rüütlimõisate kuulus Gullemot de Villebois`dele  veel terve rida valdusi: Kärevere (Kärrefer) (1817-1820 pandivaldus), Laeva (Laiwa) (1817-1820 pandivaldus), Tähtvere (Techlefer) (kuni 1819), Pühajärve (Heilingesee) (1823-1833 pandivaldus, 1833-1842 pärusvaldus) ja Arula (Arrol) (1861-1874).
Viide. Märt Uustalu bakalaurusetöö "Tartumaa rüütlimõisad XVIII sajandi algusest 1919. aastani.
" Tartu Ülikool2008

Ahja mõis (saksa k Aya) pärineb keskajast ning seda on esimest korda mainitud 1553. aastal. Poola ajal kuulus mõis Kawerite ning Rootsi ajal Oxenstjernade omandusse. Peale Põhjasõda kinkis Vene tsaar Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743. aastal sai mõisa omanikuks Francois Guillemot de Villebois.
Viide: Eesti mõisaportaal

 I
Francois Gullemot de Villebois (1681-1760) viitseadmiral,  ab. I Eine Juschkow, II Elisabeth von Glück (..-1757)

II
Aleksander (1716-1781) suurtükiväekindral, Kurista mõisnik, ab. Anna Helene Feiin Budberg (1738-1799)

III
Stephan (1757 Riia-1835 Tartu) assessor, Kurista, Saraluste ja Tähtvere omanik, ab. 1784  I Elisabeth Mararethe Agatha von Krüdner (1768-1787), II Eleanora Anna Dorothea Freiin Budberg (1769-1836)

IV
Franz Gottlieb Leopold (1795-1836) staabikapten, Kurista mõisnik, ab. Suislepa 1830 pere vanima tütre Elisateth (Lisinka) Krüdner (1810-1895). Elisabeth abiellus vanemate soovil juba väga noorelt, väga rikka, aga haiglase ja tujuka härra von Villebois`ga, kes olevat olnud miljonär. Vend Theodorit puudutas see abielu väga. Ta tõotas õde nii palju kui võimalik aidata. Selleks avanes tal ka võimalus, kui mees mõned aastad hiljem suri ja nelja lapsega lesk (veel mitte kolmekümne aastanegi) tõesti abi vajas. Ta kolis oma laste Moritza, Carli,
Franzi
ja Jennyga tagasi Suisleppa oma vanemate juurde. Talvel aga läksid vanemad tema juurde Tartusse, kus tal oli oma maja ja suur aed. Poegade kasvades võttis ta majja noore õpetaja. Kui viimane ühel päeval talle armastust avaldas, saatis ta noormehe minema ning palkas vanahärra Jasoni, kes jäi aastateks, kuni pojad avalikesse koolidesse läksid. Poeg Carl suri 8-aastasena sarlakitesse. Härra Jason oma õpilastega, rajas esimesed teerajad metsistunud jõekaldale. Noorim poeg Franz oli andekas muusikas ja kunstis (kujurina). Et oma talenti arendada, siirdus ta perega mõneks aastaks välismaale, aga haigestus ja suri, jõudmata 50. eluaastani. Kui lapsed täiskasvanuks olid saanud, käis Villebois´de majas talviti vilgas elu: ballid ja muusikaõhtud, toredad kvartettimängu õhtud vahepeal  lausa kord nädalas. Sellistel õhtutel sattusin minagi sinna majja. Tütar Jenny abiellus Põltsamaa mõisniku Lilienfeldiga, kellest sai hiljem maanõunik (maamarssal). /-/Kui Võsult 1880.a. tagasi koju saabusime, saadeti Doris Müüseli õppeasutuse pansionaati, Theodorile seati sisse üliõpilaskorter ja meie möbleeritud korter üüriti aastaks Franz ja Elise Villebois´dele, kes välismaalt tagasi tulid ja jälle Tartusse elama asusid.
Viide: Esimene osa Krüdeneride päevaraamatust  (1853 – 1915) (Alustatud Elisabeth von Krüdeneri (1828 – 1916), sündinud von Wulf, meie vanavanaema poolt).
Punkt 1,7,34.
V
ARULA MÕISNIK Franz Carl Theodor (1836-1890) andekas muusikas, kunstis (kujur), ab. Elise Johanne Caroline von Vietinghoff (1839-1926).
Lapsed:
1.Stephan Moritz Arthur (1864 Arula-1928 Berlin) ab. Rosalie Prisk (1872 Tartu-..)
2. Jenny Elise Julie (1867 Arula-1934 Dresden) ab. Baron von Ernst Jakob Walther Grothuw/Grotthuss. Lapsed Ellen Elise Louise Baronessse von Grotthuss (Heinrich) Fuchs , Conrad Carl Ludwig (Harriett Baronesse von Hahn) Baron von Grotthuss , Harry Oscar Walter (Karin Skribanowitz) Baron von Grotthuss
3. Elise Camilie Sophie (1868 Münhen-1922 Heidelburg) ab. Max von Middendorf (1861 Helme-1926) med.dokt. silmaarst
4. Alice Gertrud Margarethe Marie (1872 Sangaste Könhof-1930) ab. Baron Aurel v. Campenhausenzu
5. Julie Bertha (1875 Drsden-1928)
Viide: EAA.EAA.1850.1.237
Villebois sugupuu




Perekond Bark
ARULA MÕISNIK Carl Hermann Bark (1841 Kava/Kaava, Tartu, Laiuse-1910 Riia) 1886.a. ab. Eveline Ottilie Dorothea Renate Marck .
lapsed:
1. Anna Corinna (1867 Puka-..)
2.Bruno (1868 Puka-...) I ab. Elise Reimann (1869-1914), lapsed: Aurora Eugenia (1895-..), Adolf (1897 Venemaa, leer Soome-...) elas ka Arulas, Edgar (1904-...), II ab.1917 Julia Vassil (1881 Arula-..)
3. Evald (1870 Puka-...)
4. Maey Anna (1871 Puka-..)
5. Walter Gerhard Luis (1872 Puka-...)
6. Elsbeth (1873 Puka-...)
7. Gerdrud Sophie (1876 Arula-...)
8. Helene (1877 Arula-1878)
9. Hermann (1879 Arula-...)
10. kaksik Herta Johanna (1882 Uue Antsla-1882)
11. kaksik Erika Clementine (1882 Uue Antsla-1882)
12. Harald Eduard (1883 Uue-Antsla-...)
13. Wolfgang Robert (1888 Arula-...)