Koolid Arulas‎ > ‎

õp. Jaan Ainla

Jaan Ainla (Heidov)
Arula koolijuhataja 1921-1947


Foto: Arula kool 1921/1922 õp.a. Keskel koolijuhataja-õpetaja Jaan Heidov oma esimesel tööaastal Arulas. Ees reas vasakult 4. Ivar Heidov Jaani poeg.

Arula kool
Esimesel aastal oli ta ainuke õpetaja Arula koolis, mis oli äsja kolinud mõisaaegsesse häärberisse, kus kooli kasutada olid osa ruume. 1921/1922 õppeaastal oli tal õpetada IIIa ja IIIb klass, kokku 56 õpilasega. Rebaste koolis Linda Kann (Tenno) käe all olid I ja II klass. Arula Rebaste kool oli eraldi majandamisel ja sealt abijõudu tulemas polnud. Kuna õpilasi oli ühele õpetajale liiast, siis järgmiseks 1922/1923 õppeaastaks suunati Arulasse ajutine õpetaja Annemarie Behrens ja neile kahepeale jäi koolitada III, IVa ja IVb klass 52 õpilasega. 1923/1924 õppeaastaks asendati Behrens õpetaja Alma Lipke´ga, kes jäi talle kolleegiks mitmeteks aastateks.
25 Arula kooliaasta jooksul oli Jaanil mitmeid alluvaid ja 1945 aastast ka ta enda vanem poeg Ivar.

Jaan oli väga korrektne kooli asjaajamises, pidas ka kooli kroonikat, millest on järgi käsikirjaline vihik 1921-1927 aastast. Käsikirja saad lugeda siit.


Õpilased meenutavad teda kui ranget kuid sõbralikku õpetajat, keda austati.
Arula kooli käekäigu pärast tundis ta südamest muret ja tegi vallale mitmeid ja korduvaid ettepanekuid koolielu ja -olu parendamiseks.
Mure õpilaste õppematerjalide vähesuse ja õppimistingimuste halva olukorra pärast, kulutas ta palju paberit ja oma energiat, mis jäid tihtipeale tulemusteta.
Arula kool oli sel ajal tema elu ja elu oli kool!
Jaan töötas Arula koolis juhatajana 1921-1947.



Jaan valdas vabalt vene keelt nii sõnas kui kirjas. Tema erakogus on säilinud, korrektse ja hästi loetava käekirjaga, töövihik prantsuse keele ülesannetega, millest võib järeldada, et oskas ka mingil määral seda keelt. Jaan oli musikaalne. Venemaalt tulles oli tal kaasas ka viiul, mille kohta on alles piiriületamise dokument, et viiul koos viiulikastiga pole Venemaa kultuuriväärtus.
Kinnitati vanemaks õpetajaks 1932 aastal Tartu Maavalitsuse Haridusosakonna Maakoolivalitsuse poolt tema senist õppe- ja kasvatustööd hinnates.  Kuulus enne Nõukogude korra rajamist Põllumeeste Seltsi, Piimaühingusse, Arula Noorte Ühingusse "Laine". Jaan Ainla käsikirjalist elulookirjeldust 1945 aastast saad lugeda siit.

Perekond
Jaan Ainla (Häidov/Heidov) Gottliebi ja Jula p.
(30.06.1885 vkj. Räpina Rahumäe-12.04.1963 Tartu Ropka-Tamme kalm.)
Leeris käis Räpinas 04.07.1904.a.

Abielu Liisa Villem t. (sünd Teer 13.06.1898-02.07.1922 Otepää kalm.)
Jaan ja Liisa laulatati Patigorskis 1918.a.
Lapsed:
Ivar (11.12.1918 Kuubanimaa-11.09.1981 Tartu)-hiljem ka kooliõpetaja Arulas
Endel (11.05.1921 Arula-16.06.1999 Tartu Ropka-Tamme kalm.)
Nimi eestistatud 1936.a.

Foto: Leinav lesk Jaan Heidov koos poegade Ivari ja Endliga 1922

Foto: Jaani Ainla pojad Ivar ja Endel koos oma poja Jaaniga Tartus


foto: Jaan Ainla oma viimstel elukuudel kodus Tartus.



Elu enne Arulat



Foto: Taga reas seisab paremalt 2. Jaan Heidov.


Isa: Gottlieb (...-1898)
ema: Julie (1845-1918)
õed/vennad:
1. Samuel (1871-...)
2. Daniel (1874-1936)
3. Lotti Elisabeth (1877-1913)
4. Emilie Marie (...-..)
5. Julie Anette (..-..)
6. tütar
7. Alide (1889-..)

Jaan õppis Räpina 2-kl. koolis 1898-1900, Võru 3-kl. linnakoolis 1900-1903 ja läbis  pedagoogilised kursused Valga linnas1903-1904, kus omandas õpetaja kutse.
1914 osales Esimeses Ilmasõjas reamehena.


Teenistuskäik:

  1. Rõuge algkool (Jaanipeetri algkool) 1904-1911.a.

  2. Õpetajana Volossovi Lagonova Eesti algkool 1911-1915 (Peterhofi maakond)

  3. Livonia Eesti asundus Kubanimaa 1915-1920 (Livonia - Kuubanimaal : kirik, koolimaja, karskusselts, haridusselts, põllumeesteselts 1938.a.).

3 (289). Liwoonia / Ливония
3 (289). Liwoonia, 25 wersta Owetshka jaamast ehk 40 wersta Armawiri linnast, Kuubani maakonnas, 1874 a. asutatud, 600 hinge, maad 2412 tiinu, selle hulgas 800 tiinu karjamaad. Asundusel on oma kirik, rahwaaed ja ilus kiwist koolimaja, kus 2 õpejõudu alaliselt töötawad. Koolimaja on wäga praktiliselt ehitatud: kummalgi pool otsas on klassi-ja kooliõpetajate eluruumid ja nende keskel saal. Siin wõi-wad lapsed wahetundidel jalutada, asunikud wabal ajal koosolekuid pidada ja pidusid toime panna. Liwoonias on palju wiljapuuaedu. Küla tänawad on laiad ja sirged, nagu uuema aja linnas. Seltsidest on siin karskuse-, hariduse- ja põllumeesteselts olemas. - чр. Безскорбяое, Ливонское, Кубанской вол.(2)

4. Arula koolis 1921-1947 koolijuhataja-õpetaja



Dokument: Tunnistus. Sellega tunnistan, et õpetaja Jaan HEIDOW /Livonia asund.Kuubanimaal/ on Põhja-Kaukasuse Eesti asunduses tuntud, kui tubli seltskonnategelane ja võin teda soovitada Wabariigi asutustele kui igatpidi ausat, tublit töömeest ja tõsist Eesti mõtte kandjat. Kantseleiülem (allkiri). 26.10.1920.a.



Foto: Jaan Heidov Venemaal õpetajaks

Foto: Koolilaste pidu Volossovos 1914