Inimeste lood‎ > ‎

Yri Naelapea-ajakirjanik

Georg Yri Naelapea
kirjanik, ajakirjanik ja kirjastaja.
22(10vkj).05.1896 Arula-05.05.1969 USA
Foto: Georg Yri Naelapea (Naelapää)


Georg Naelapea sündis Tartumaal, Arula vallas, Pülme talu omaniku ainsa pojana. Lapsepõlve veetis Pilkusel ja hiljem pidasid tema vanemad Karl (1856 Arula -...) ja Helena (1871-....) Naelapea (neiuna Rebane), talu Vidrike lähistel Truutal, kus olid punase tõukarja aretajad. Kaarel Naelapea oli avaliku elu tegelane.
Naelapeade esivanemad olid pärit Viljandimaalt Tänassilmast, kes tulid Arulasse 1837.aastal. (2)

Naelapea suguvõsa skeem
, et paremini mõista Arula eluolu ja seotust mitmete taludega. 
Vaata ka juurde „Arula inimesed“ („Agu“1925, nr.6, loe siit lk.157-159).

Georg Naelapea teenis vabatahtlikult Vabadussõjas sanitarina 7. jalaväepolgu 3. roodu koosseisus, sai Männiku talu asunikutalu Truuta mõisas Urvastes. Abiellus 1921 romaani keelte filoloogi Alice Rosalie Ojansoniga. Perekonda sündis kolm last (poeg ja 2 tütart).

Naelapea eestistas eesnime Georg Yri'ks aastal 1938, pidades Johannes Aaviku vaimus soomeugri üpsiloni eesti kultuurile loomupärasemaks kui saksa täpikestega ü-d. Tegelikult oli ta seda nimevormi kasutanud juba aastast 1920.

Naelapea oli Lõuna-Eesti patrioot ja kodukandi, seega Otepää ümbruse uurija ja autoriteet. Lõuna-Tartu murdes on ta kirjutanud luuletusi ja teisi tekste. Lõuna-Eesti ainelised on ka osa ta näidendeist ja Olaf Roodi nime all kirjutatud raamat "Kaarnasaare robinsonid".

NKVD oli vahistanud Alice Naelapea venna Eesti karjääridiplomaadi Woldemar Ojansooni (eestistatud Ojansonist) aastal 1940. Ojansoon suri vangistuses Venemaal, koht ja aeg teadmata.  Aastal 1949 siirdus Yri Naelapea edasi Austraaliasse, kus jätkus Olioni ilmumine 1956–1960. Naelapeade pere asus edasi Kanadasse 1958 ning USA-sse 1963. Ka paguluses oli Yri Naelapea tegev nii ajakirjanduslikus kui eestlaste organisatsioonilises elus. Kuulus korporatsiooni Ugala ridadesse, panustas sellesse palju energiat.



PAON
Y.Naelapea

Satas, päiväst päivä satas,
Ilm ku mõnda sa lähet – egälpuul
Iin om taivavesi, silmävesi,
Kao vai sinna sisse esi,
Küsi kes küll tõsest uul...

Satas, satas, mudku satas.

Kui ta onte järgi jätäs...
Las ta satas, ku ta taht!
Ei ma ole pilvevaht:
Kah tan pisäride saon
Mina esiendän paon.


Sõbrad Yri`st

Daniel Palgi on Naelapead iseloomustanud kui "elavat, seltsivat ja rahvamehelikku inimest, kuid ühtlasi ka esteeti ja omapäratsejat".

Jüri Estam kirjutab oma artiklis, et tema esivanem "Yri Naelapeale meeldis kirjutamine, kalalkäimine, suitsutõmbamine, talu Truutal aheljärvede kaldal, jumalakartlikus ja korp! Ugala"

Samas Jüri Estami artiklis Arnold Joonsoni kirjutis Y.N.70.sünnipäeva puhul "Y.N.on üks neid häid inimesi, kelle kohta öeldakse, et ta "ei tapa kärbeski". Yri Naelapea suri 1969.a.5.mail Kalifornias. Mälestuseks kirjutas Karl Raudsepp, et Y.N. oli "alati sõbralik ja ideedest rikkalikult õnnistatud. /-/ Kodust unistab, ennustab ja igatseb kadunu rohkem kui muust. Ja nüüd tuligi kojuminek, teisiti kui maine meel mõtles, aga igavikus on ka kodurahvast ees. /-/ majanduslikku edu ta ei saavutanud, aga elas ja töötas oma rahvale. Ta oli hea inimene ja ustav sõber. Seda maksab küll saavutada ja kadunul oli see käes."


Õppis:

Arulas valla "Rebaste" koolis
1905-1907 Otepääl
1908-1909 Tartus H.Treffneri gümnaasiumis
1909-1918 Aleksandri gümnaasiumis
aastani 1924 Tartu Ülikoolis matem.-loodusteadus-, arstiteadus- ja õigusteaduskonnas.

Toimetas:1924-1928 „Postimehe“ toimetuses
1925-1927 „Postimehe“ lisalehe „Sädemed“ toimetajana.

1929 asutas oma kirjastuse Tartus. 1930 aastast hakkas seal välja andma rikkalikult illustreeritud kultuuriajakirja „Olion“, mis pankrotistus Tallinna üleviidult 1936.aastal. 1957 taaselustati „Olion“ Austraalias, kus Naelapea toimetas 3 esimest numbrit (jäi seisma 7. numbri järel 1960)

1935 oli Tartus „Vaba Sõna“ toimetuse liige. 
1939 oli ajakirja „Väljavaade“ teine peatoimetaja.
1929 Eesti Kirjanike Liidu Autorikaitse Ühingu liige. 1933 Eesti Rahvuskirjanike Ühingu (Liidu) asutajaid. Ühing tegutses aktiivselt 1933-1935.




Foto: Georg Naelapea, foto Ugala vil! vil! kogu eestseisus, Ülo Uluots "Eesti Korporatsioonide Liidu 15 aastapäeva puhul" ajakiri "Olion" 1930 I aastakäik (4)


Ka paguluses oli Yri Naelapea tegev nii ajakirjanduslikus kui eestlaste organisatsioonilises elus. Kuulus korporatsiooni Ugala ridadesse ja panustas sellesse palju energiat. 1954-1955 oli Sydney Eesti Seltsi Kultuuriringi esimees. Oli ka  Austraalia Ungari Seltside liidu auliige.

Rännakutel:
Reisis 1913 Venemaal ja Krimmis, 1914 Kaukaasias, 1923 ja 1925 Kesk- ja Lõuna Euroopas.
Põgenes okupatsioonivägede eest 1944 Saksamaale ja Eestisse jäi maha oluline arhiiv koos paljude projektide materjaliga. Siirdus 1949 Austraaliasse, kus elas Sydneys. 1958-63 elas Kanadas Montrealis ja aastast 1963 USA Kalifornia Los Angeleses, kus suri.

Elutöö:
Indrek Mustimets kirjutab oma 1994. aaasta TÜ diplomitöös "Georg Naelapea (1896–1969)": "Teemad, millest Naelapea kirjutas, olid enamalt jaolt kultuuriloolise sisuga". Mustimets mainib ka koduloolisi artikleid ning värvikaid reisikirju, konstateerides sellele lisaks: "Eesti ja eestlased on sajandeid püsinud tugevate ja visade kännujuurikatena, kes ei põle tules ega upu vees. Just sellist sädet leiame igas Georg Yri Naelapea luuletuses, jutustuses, romaanis, näidendis ja loomulikult publitsistikas".

Lisaks koostas põhjalikke uurimustöid prof.J.Köhleri, K.R.Jacobsoni jt. kohta, mis jäid Eestisse ja hävinesid seal koos haruldaste fotokogudega :(

Mõned tema luuletused on viisistanud Juhan Zeiger ja Aino Viire Kalifornias.

Kokku avaldas 27 teost.
Debüütraamatuks on naiivne reisikiri „Krimmi ja Kaukasuse päikesemail“ (Tartu 1923). Raamatus autori selgitus "Eensõna. "„Krimmi ja Kaukasuse päikesemail“ on katkendid endise Tartu Aleksandri gümnaasiumi õppuri päevaraamatust-mälestused nimetet keskkooli poolt korraldatud ekskursioonidest Krimmi ja Kaukasusse, avaldet siin-sääl ajalehin, eriti Postimehen, osalt 1913, 1914 ja 1915., osalt 1919.a ja hiljem. Sellest mõned päätüki erinev stiil. /-/ Mis puudutab käen oleva päevaraamatu keelelisse külge, siis olen arvesse võtnud areneva keele tarvilikke ja hädapäraseid uuendusi ning viimaste kaudu, niipalju kui see korda läinud, noore esimesed katsed vastavalt tõlgendanud.
Tartun, 1922    G.N
Pühendet armastusen ja austusen oma vanematele."

Varjunimed
Alfred Georg Saroughe,
Kaljo Randa, Olaf Rood


Alfred Georg Saroughe
`i nime all Tarzani-süžeelise seiklusromaan „Metsade Laps“ (1924)
Kaljo Randa nime all avaldas V.Burtsevi materjale kasutava „Vene revolutsiooni kalendri“ (Tartu 1925). 
Olaf Roodi nime all ilmusid fantastikaromaanid „Bertil Holmqvist“ (1926 Tartu, "Postimehe" kirjastus) ja kriminaalromaani „Uulu“ ( 1926 Tartu, Sõnavara), samuti jutustuse „Kaarli ja tundmatu“ (1927 Tartu, Sõnavara), mis kujutab memuaarsete materjalide järgi sündmusi aastatel 1918/19 Sangastes ja Urvastes.



Olaf Roodi nime all ilmusid ka külaromaan „Raeveski Rein“ (1928 Tartu, vikipeedia andmeil: 1930 Tartu, Oskar Luik'i kirjastus) ja novellitsükkel „Vahased vabarnad“ (Tartu 1928). Viimast võibki pidada Naelapea küpseimaks ilukirjanduslikuks teoseks: värvikalt joonistatud Lõuna-Eesti külatüübid eesotsas koomilise hallparuniga, dialoogides on kasutatud Otepää murrakut, novellid on rajatud anekdootlikele juhtumitele.


Karikatuur: Kui Olaf Roodi kunst lendu läks (1)

Oma nime all (Naelapea) toimetas prof.W.von Seeleri loengud „Eesti õiguse ajalugu“ (Tartu 1925).

Edaspidine kirjanduslik tegevus jäi kesiseks ja vähetuntuks: Vana-Otepää maastikuga seiklusjutt noortele „Kaarnasaare robinsonid“ (1930 Tartu ), 3 jutuga kogu „Põnevusnovelle“ (1936 Tallinn, "Olion" kirjastus), põnevuslugu „Kuldnööp“ (1937 Tallinn, Uus Eesti) ja naljamäng ühes vaatuses „Lihtne Loomake“ (1937 Tallinn; lav.peale maalavade hiljem mitmes Austraalia linnas).

Koduloolist huvi pakuvad kirjutised Lõuna-Eesti minevikust (neis leidub küll ebatäpsusi): „Pilke Otepää minevikku“ („Agu“1924, 37-38), „Pühajärve sõda“ („Postimees“19.-22.XI.1924),

„Arula inimesed“ („Agu“1925, nr.6, loe siit lk.157-159),

„Metsakivi Kaarli kalliskivid“ („Nädal pildis“ 1937, 8-11;Laksi Tõnisest) ja „Põgenemine Peterburi“(„Nädal pildis“ 1939, 1-9; Mart Mitist), "Küla-mehi" (1932 Tartu, "Olion"), "Lumised luuad" (1932 Tartu)

Mitmed Naelapea teosed jäid trükkimata: näidendid „Turvas ja raba“ (1930) ning „Mustad päevad“ (1937), põnevusromaan „Jälg" (1939), romaan Eesti ärkamisajast „Võõrsile“ (1940). Ka välismaal kirjutatud peamiselt ajaloomotiive kasutavad näidendid nagu „Nahalinna parkla“, „Neitsijärv“ jt. jäid publitseerimata. „Vares loogal“ lavastati Sydney amatöörgrupi poolt.



Fotokleebing: valik Yri Naelapea teoseid (4)





Tõlketööd:

Naelapea on tõlkinud Olaf Roodi nime all R.Kiplingi “India jutud“ ja L.Boussenardi „10 000 aastat jääs“ (mõlemad Tartus 1928).






Kultuuriajakiri "OLION"


"...Olion tõi artikleid, ülevaateid, arvustusi, luuletusi, novelle, följetone, romaane, pilte, reproduktsioone kunstiteostest ja palju muud. Olioni mõte oli olla kaasaegne, koguni teedrajav ja traditsiooniline samaaegselt. Ühteaegu eestilik ja euroopalik.
Johannes Aavik oli Olioni keeleline toimetaja, selle veergudel esinesid Tuglas, Ariste, Under, Ränk, Tammsaare, Loorits, Orav, Visnapuu, Gross, Suits, Luts ning paljud teised, kaasa arvatud Heinrich Heine, Aleksis Kivi ja Jose Ortega y Gasset (Hispaania filosof).
Olion oli rikkalikult illustreeritud kuukiri, meenutades oma välimuselt USA fotoajakirju Look ja Life, ainult et intellektuaalsem ja väljapeetuma sisuga. Kõik see maksis raha ja kuna ei saadud kultuurkapitalist ega mujalt toetust, kulus Olioni peale vähehaaval suur osa Y.N. isa Kaareli vahendeist. Sellele vaatamata, et Eesti turg osutus liiga väikeseks väljaande nagu Olion, "salvestas" see "Eesti kõige paremat kunsti ja kirjandust", nagu meenutab abikaasa Alice Rosalie Naelapea. Kindlasti oli Olionist Eestile kasu - kultuuriline baedeker tollal, tänapäeval osa rahva talletatud mälust ja kunagisest ajavaimust..." (3)



Väljavõte: Kultuuriajakiri "Olion" 1930 I aastakäik,  veebruar(4)
Karikatuur: Georg Naelapea "Olioni" toimetaja (joonistas Oskar Jaanimägi) Olion 1933 IV aastakäik (4)



Indrek Mustimets kirjutab, et Yri Naelapea suurimaks saavutuseks tulebki pidada ajakirja "Olion" asutamist ja selle väljaandmist ning toimetamist. "Olion" oli kahtlemata üheks kvaliteetseimaks ajakirjaks toonases Eesti Vabariigis, millele ei olnud ei sisult ega vormilt kerge vastast leida.


Leheküljed Olion 1933 IV aastakäik: Fotol Olioni pere 1929-1933.
I rida paremalt teine on Georg Naelapea(4)

Eesti rahvuskirjanike Liit
1933-1934 a ühiskondlik olukord Eestis seadis EKL-i risttule vahele. Georg Naelapea, kelle kirjutisi Looming keeldus avaldamast, asutas 1930 aastal ajakirja Olioni ning asus järjekindlalt EKL-i ettevõtmisi ründama. Otsene ja ränk süüdistus EKL-i pihta ilmus vapslikus ajalehes Tõe Hääl. Tõenäoliselt on sellegi autor G.Naelapea (Looming 1969, nr12, lk1887). artiklist loeme: "On kurb ja lõpuks põlgustekitav näha, et just Eesti Kirjanikkude Liit on kultiveerinud halba ja ülearust kirjandust, /-/ On õieti vähe vaimuinimeselikku ja veel enam degenereerunud südant selles nähtes, kui Eesti Kirjanikkude Liit ikka ja ikka saadab oma internatsionalistlikust ja sotsialistlikust vaimust läbiimbunud teoseid rahvale, kes õieti elab üle sotsialismi tüdimust ning soovib pöörduda lõpuks ometi tõsise rahvusliku mõtte- ning meelelaadi poole. /-/ "Looming on selle vaimu panipaigaks ja kindlaks kantsiks."
1933.aastal lõpuks ilmus ajalehtedes teade, et G.Naelapea eestvedamisel on koondunud 13 "avalikkusele tundmata inimest" ja asutanud "Eesti rahvuskirjanike liidu". Uhkelt oli valitud uue ühingu auliikmeks J.Aavik, A.Gailit, J.Koort, G.Suits ja A.H.Tammsaare, A.Haava. /-/ Olion avaldas 1935 a lõpuni "rahvuskirjanike" üleskutseid ja manifeste, mis aitaksid kaasa "täispöördele Eesti kirjanduselu viimaseaja kiusuõhkonnale"/-/ Kuid need üleskutsed ei leidnud enam kõlapinda, "rahvuskirjanike" read hakkasid harvenema ja 1935 a lõpuks hääbus nende ühing tasapisi olematuks/-/" (5)



"Olion" Sydneys


Kirjastuse tegevus lõpetati 1940 aastal, ajakiri aga sündis uuesti paguluse tingimustes Austraalias 1956, algul Y.N. käe all.





Fotod: Sydneys taas väljaantud ajakirja "Olion" esi- ja sisekaas.(4)

Olion VII aastakäik, november 1956 esilehel „Saateks“

„Käesolev numbriga alustab Olion oma teekäiku Lõuna-Risti all. Vaim on kõikjal ja tungleb kõikjale. Nii meie ajakirja uus elu teise taeva all ei tarvitse tähendada talle kodutust. Hulkuriks ta kujuneb, kui tas väljendust leidvad mõtted on pinnatud ja sihitud. Et see ei juhtuks, olgu nende kõikide hool, kes Olioni veergudel end avaldavad./-/ Taotledes taassündinult olla meie üldiseks kultuuri– ja arutlusajakirjaks, „Olion“ jätkab omi eestiaegseid pärimusi. Tarvidus selle järele tohiks olla meil paguluseski tunduv /-/“




TEEL
Y.Naelapea

Lähed mööda teed ja lähed                Eemal suure kuusemetsa
Ühes kõnnib kuu.                                Tume siluett.
Vaatad: armas külavahe.                    Astun üle kinguotsa,
Tuttav iga puu.                                  Õhus äkki mett.

Tõusud. Lohud. Mäeserval                  Seda ristikheinas jagab
Oru kuulav kõrv.                                Õitsev nurmekald.
Valge kasesalu kõrval                        Aed ja  - siis sääl selle taga
All on piimjas järv.                             Koduaknas tuld!

Niidukael udu uhkav.                         Kodutuli kuidas kutsub,
Oja, üle sild.                                      Seda nüüd just näed.
Teispool voogamist puhkav               Sõiduks koju tulist ratsut
Öine rukkipõld.                                  Vaimus valmis säed.



Sellest luuletusest saksakeelne tõlge Unterwegas Hermann Stoc`ilt ja ungarikeelne Hazafele dr. Gerhard Hahn´ilt. Luuletus ajakirjas "Olion" nov.1956 Sydney.




Luuletusi (ilmunud postuumselt). Los Angeles, 1986: perekonnaliikmed avaldasid selle isekirjastuslikult.

ÜÜ TULEK

Yri Naelapea

Om tuleman sükav üü.
Viil iks aga tuiksoon lüü,
ja midagi mu süand süü,
ma küsi, et mis om ollu mu tüü?
Nigu uneiist mäleta seda,
et nigu oless ollu teritada oda
ja kaitsta koda.
Kas ma aga teriti ära oda?

Kas ma kaitse koda?
ei mäeta, ei mäleta toda.
...

Ääd  üüd!


1959 Sydneys