Inimeste lood‎ > ‎

Jaan Kompus-kultuuritegelane

Jaan Kompus
23.02.1890 Rõngu-1982 München Saksamaa

Foto: Jaan Kompus

Jaan Kompus sündis Rõngus Juhan ja Kaddri (Katariina) Kompuse 3.-nda lapsena 9-st. Jaan kolis koos vanematega 1890-ndate lõpus Arulasse Madsa Peebu tallu, perekond Sannamehele naabriks.
Vend Leopoldi elust on tutvustus siin ja Madsa Peebu talust loe siit.

1918. aastal asus elama oma naisega Karula Lüllemäele ja hiljem Saksamaale Münchenisse. Eestis olles oli aktiivne ühiskonnategelane ja seda liini jätkas ka võõrsil olles. Münchenisse jäi ta oma elu lõpuni ja sinna on ta ka sängitatud oma naise Leeni (sünd Rebane) ning poeg Ülo-ga.



Foto: Jaan Kompus naise Leeni ja poeg Ülo-ga Karula Lüllemäel



Foto: Jaan Kompus näitlejarollis


Foto: Ülo, Jaan, Leeni ja Olli (Ülo abikaasa) Kompus Münchenis



Jaan Kompus-kaupmees ja kultuuritegelane




Jaan Kompus läbi väljaannete


„Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad“

„ Sünd 23.02.1890 Rõngus, Kulli kõrtsis, Tartumaal.
Vanemad: isa õpetaja ja talupidaja Juhan ja ema Kadri (sünd Eichenvald). Õppis Puka vallakoolis Rannu kihelkonnas ja Tartu reaalgümnaasiumis, milles lõpetas 5. kl. Lõpetas hiljem lavakunstikursused. Oli 1915-1917 Tallinnas merekindluste valitsuse ametnik.Karula Lüllemäe apteegi osanikke ja samas praktikant, hiljem kaupmees ja majaomanik Karulas 1917. aastast. Abielus 1915.aastast Helene Rebas`ega.

Võtab juhtivalt osa Karula seltskondlikust elust, eriti lavakunsti arendajana. Tegutsenud teatri alal Tartus 1912-14, kus töötas juhtivalt kaasa keskooli- ja üliõpilasist koosnevas näitetrupis, mis korraldas järjekindlaid etendusi. Alates Karulasse asumisest on töötanud kõigis kohalikes seltses näitejuhina, näitlejana, dekoraatorina ja lavakunstiliste ürituste organiseerijana, selle juures olles alati ise esinenud kandvais osis – seni üle 100 näidendis. Näitetegevuse kõrval olnud Karula rahvaharidusseltsi „Ärka“ asutaja. Vabadussõjas langenute mälestussamba komitee esimees ja pikemat aega Org-ide Liidu juh. Esimees. Ühtlasi tegutsenud asjaarmastajana ka kujutava kunsti alal. Alatine asukoht Karula.“ (1)






„Karn ja kaunis Karula“
„ ... Karula haridusselts Ärka ja Jaan Kompus. Kõige selle kõrval asutati Karulasse 1921. aastal haridusselts Ärka. Seltsi rajajad olid hilisem kauaaegne juhatuse esimees, Karula maarahvakaupluse omanik ja kirglik teatrientusiast Jaan Kompus ning Moorits Riiga ja Peeter Viilup, kes samuti tegutsesid aastaid seltsi juhatuses. Selts asutati Karula kihelkonna keskuses Lüllemäel ja põhikiri saadi eesti Haridusliidult. Algselt oli seltsil 23 liiget ja liikmemaks 25 penni aastas. Seltsi korraldatud pidude sissetulekutest ja annetustest soetati 610 köitega raamatukogu. Raamatuid laenutati tasu eest: üks köide 3 penni. Laulukoori ega orkestrit seltsil ei olnud, küll aga pani Jaan Kompus käima näiteringi, mida ta ise juhendas.

Jaan Kompus oli sügavalt kunstiandeline inimene ja hea näitleja. Ta oli tulnud Lüllemäele 1918. aastal ja avanud väikese talurahvakaupluse.

Näitemängule andus ta täie hingega, olles kontaktis Tartu Vanemuise teatritegelaste ja oma venna (blogistaja täpsustus, et see polnud vend vaid keegi sugulane), Estonia teatri näitejuhi Hanno Kompusega. Nende sidemete kaudu hangiti repertuaari, laenutati parukaid, kostüüme ja rekvisiite. J. Kompus oli heatasemeline näitejuht, kes arendas 20 aastaga Karula näitetegevuse üsna kõrgele tasemele.

Ta kirjutas ka ise lühinäidendeid ja naljapalu. Alustati lihtsamate lavateostega, nagu Oskar Lutsu „Ärimehed“, Jakob Liivi „Kolmat aega vallavanem“, „Poissmehed“, „Lambaliha“ jt. Kogemuste suurenedes mindi üle tüsedamatele lavatükkidele. Pidusid korraldati peoplatsidel, küünides või kusagil sobivas hoonetevahelises õues, kuhu ehitati ajutine lava. 1923. aastal ehitas Ärka ühele Lüllemäe kuplinõlvale alalise vabaõhunäitelava ja rajas publikule pinkidega platsi ...

...1926. aastal ühinesid Karula Ühispank, Karula Piimaühisus ... Organisatsioonide Liiduks uute ettevõtmiste tuhinas likvideerus ka haridusselts Ärka. Sinna kuulunud näiteseltskond jäi hajali ja nad võtsid teatritegemise osa niivõrd, kuivõrd keegi Lüllemäe organisatsioonidest vajas oma peole eeskava. Näitlejad valiti iga kord eraldi, juhiks ja innustajaks oli endiselt Jaan Kompus. Tema juhatusel toodi aastatel 1928-1937 lavale August Kitzbergi „Neetud talu“, Mart Raua „Kirves ja kuu“, Hugo Raudsepa „Mikumärdi“jt lavastusi ...“ (2)


Foto: Jaan Kompus puulõiketehnikas valmistatud esemed