Inimeste lood‎ > ‎

Ferdi Sannamees-skulptor




Ferdi Sannamees

11 nov. (vkj. 29.0kt.) 1895 Arula - 25 jaanuar 1963 Tallinn


Foto: Ferdi Sannamees (1)


Sannamehele kuulub väljapaistev koht Eesti kunsti ajaloos.
Tema loomingust sündis meie kunsti uus kvaliteet.

Ferdi Sannamees tuli Eesti kunsti 1920-ndatel aastatel. Tolleaegses väikesearvulises skulptoriteperes hakkas ta varsti juhtivat osa etendama. Selline positioon säilis elu lõpuni.
Tema loomingu põhiosa moodustab vabaskulptuur - portree ja figuur.
Sannamehe lemmikmaterjaliks kujunes pronks, kuigi ta on sisukaid töid loonud ka puust, marmorist, graniidist ka keraamikas.



Foto: F.Sannamees. Isa portree. Pronks 1946 (2)

Foto:Ferdi Sannamees koos poja Juhaniga ateljees umbes 1938. aastal. Paremal ees Karl Partsi kuju (6)

Skulptuuri kõrval on Sannamehelt säilinud ka huvitavaid graafilisi lehti, andekalt teostatud arvukaid joonistusi ja mõned õlimaalid.


Foto: naise portree Pariis 1933 (erakogu)

Sannamehele oli peamine ta töö, elumugavustest ta suurt rõhku ei pannud, kuigi tema positsioon oleks talle selle kättesaadavaks teinud. Suur tööarmastus ilmnes ka selles, et ta ehitas endale ateljee ja rajas selle juurde kuuluva aia (Tallinn Kadriorg Mäekalda tn.3).
Ateljeed ümbritsevas aias armastas skulptor veeta oma jõudetunde. Aed ei olnud talle ainult puhkekoht. Sellest sai tema uus kirg, mis võrdus loomingulise tööga. Uuesti lõid välja tema noorpõlveharrastused, soov kaunistada ümbrust.
Oma kätega loodud ümbruse nautimine, mesilaste vaatlemine oli talle parimaks ajaviiteks ja valmistas suurt rõõmu.


A.H.Tammsaare monument Järva-Madisel

A. H. Tammsaare monument
Allikas: Pilt kodulehelt www.albu.ee
A.H.Tammsaare pronksbüst sirutub kõrgel graniitsambal. Sammas on kaunistatud reljeefidega, kus kujutatakse romaani "Tõde ja õigus" episoode - Andrese Vargamäele saabumist koos Krõõdaga ning Indreku sookraavi kaevamist ja Pearuga leppimist. Skulptor Ferdi Sannamehe tehtud monument asub kirjaniku poolt tuntuks kirjutatud valla- ja endise kohtumaja ees ning monument avati 30. augustil 1936. See on kodukandirahva püstitatud mälestusmärk Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus 30. jaanuaril 1878 sündinud sõnameistrile,.

Ferdi Sannamees ja Arula

Ferdi Sannamees sündis Arula Madsa talus 29.10.1895 Johan ja Katri pojana.

Sannamees kõneles alati väga soojalt oma kodukohast (Arulast), kust avanes haruldaselt ilus vaade ümbrusele(1). Madsal, skulptori sünnikodus oli tema poolt rajatud ilus aed, kus ei puudunud ka skulptuurid.


Lutsu talu (endine Madsa veski) perenaise Adele Kääriku (sünd 1906) mälestused:
Perenaine Adele ehk Teele mäletab F.Sannameest ikka lõbusa ja lahke mehena, kes sugugi oma ametiga ei hoobelnud. Tööd olevat mees teinud nii äripäevadel, kui ka pühapäevadel. Päris põllutööd tegi ta vähe vaid jändas rohkem aias puude, põõsastega, lillede ja mesilastega. Maal oli teda siiski harva näha ja sedagi peamiselt suveti.(4)


Foto:F.Sannamees Madsal 1914 (2)


1904-06 õppis Arula Vallakoolis (Rebaste kool),

1906-07 Otepääl vene õigeusu koolis,

1907-12 Otepää progümn-s,
1912-13 Tartu Õpetajate Seltsi kaubanduskoolis.

1915-16 töötas Rakveres Arguse fotoäris päevapiltniku retušeerijana;
1917 teenis Petrogradis tsaariarmees;
1918-20 töötas Eesti kaitseväkke mobiliseerituna Tartu sõjavangilaagris;
1918-19 õppis K. Mäe ateljees;
1919-24 õppis Pallases, alguses maali ja graafikat, lõpetas kujurina;
1923 täiendas end Dresdenis kujur K. Albikeri juures ja ka Pariisis;
1923-25 oli Pallases kipsivaluõpetaja;
1925-27 Riigi Kunsttööstuskooli õppetöökoja juhataja ja õpetaja;

1929 esines eesti kunsti tutvustavatel näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis;

1928-41 Tallinnas vabakunstnik.(3);
1930 esines eesti kunsti tutvustavatel näitustel Berliinis, Kölnis, Kopenhaagenis;
1937 "Ema lapsega" (kips) kaunistas Pariisi maailmanäitusel Balti paviljoni. Esines eesti kunsti näitusel Kaunases. Isikunäitus oli Tallinna Kunstihoones;
1939 Oli Eesti Kujurite Kutseühingu üks asutajaid. Esines eesti kunsti näitustel Roomas, Budabestis, Varssavis, Krakowis, Antwerpenis;



  Reaali poiss 

Reaali Poiss on vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk. Mälestusmärgi valmistamiseks vajaminev raha koguti paljuski korjandustega, samuti toetasid ehitust Tallinna linn, Eesti riik ja Kultuurkapital.

Kuju autorid olid skulptor Ferdi Sannamees ja arhitekt Anton Soans. Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi. Monumendi alus pidi suurenema selle võrra, et oleks jätkunud ruumi Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste nimede raiumiseks graniiti. Kolmest kujust valmis vaid keskmine. Modelliks kujule oli Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi õpilane Harry Nurmet. Metall Poisi jaoks saadi endise Peeter Suure monumendi kätest ja saabastest.

Monument avati pidulikult 13. novembril 1927. aastal, kohal oli nii tähtsaid riigimehi, välisriikide saadikuid kui kõik koolid lippudega ja tuhanded linnaelanikud.

1940. aastal võeti Nõukogude võimu korraldusel ausammas maha, taaspüstitati järgmisel aastal Saksa okupatsiooni ajal. Kuju püsis kooli ees kuni 1948. aastani, mil Nõukogude okupatsioonivõim kuju hävitas.

Enne monumendi taastamist oli ühiskonnas pikk vastasseis, kus üks pool soovis algse kuju taasloomist ja teine pool “murtud” kuju loomist. 1993. aastal lõid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk uue monumendi algsete kavandite järgi. Kooli esimese korruse koridoris on aga Ekke Väli “Monument monumendile,” mis kujutab Poissi pärast pommitabamusi. 



Adeele Antoni kõne 1983.a. Madsal Ferdi Sannamehe mälestuskivi avamisel.


Tänane päev on meile pidupäev. Päev täis rõõmu! Kui sportlikult väljendada, siis oleme oma tööde ja tegemistega finiši jõudnud. Mälestuskivi, mille avamine täna toimub, võiks sümboolselt meile medaliks olla.

Foto: Ferdi Sannamehe mälestuskivi avamine Madsal 08.01.1983.a


Need, kes kohalviibijatest on lugenud minu artiklit, mis ilmus 24.juunil 1982.a. ajalehes “Kommunist” pealkirja all “Ferdi Sannamehe sünnikohast”, neile on selge, miks 27.maist 1982.a. muudeti Kõlli Õppespordibaasi nimi Madsa Õppespordibaasiks.

Siin oli omal ajal kaks Madsa talu: ühes oli peremeheks Kompus ja teises Sannamees. Siin, kus praegu mälestuskivi avame, oli Sannamees. Hiljem, kui vanad surid, jäid talud peremeheta, hooned lagunesi jne. 1967.a. alates hakati nende talude territooriumile praegust Madsa Õppespordibaasi rajama. Nime andmisel eksiti, ei võetud arvesse seda, et Ferdi Sannamehe kodutalu Madsa nimi oleks tulnud jäädvustada. Miks pandi nimeks Kõlli?

Madsa naabertalus üle Peitlemäe e. Kõlli järve asusid kahed Peitlemäe talud. Üks Peitlemäe peremees käis kõrtsis väga tihti klaase kõlistamas ja seetõttu kutsuti teda Kõlli Kaarliks, nii oli ta sõimunimi. Olen Madsa talu mail sündinud ja Palu talus elanud. Minu kodukandis oli Kõlli nimi põlu all, hoiduti seda tarvitamast.

9.okt.1981.a. alustasin kirjavahetust nime muutmise osas. Esialgsed kirjad ei andnud tulemusi, neile lihtsalt ei vastatud. Käisin 23.nov. 1981.a. Tallinnas Kunstnike Liidus Ilmar Torni jutul, kuid too jutuajamine mind ei rahuldanud.

Otsustasin lõpuks pöörduda kultuuriministri Loti poole, kellelt ei tulnud vastust kaua oodata. 27.dets. 1981.a. saabus vastus teatega, et minu kiri on edasi saadetud Valga Rajooni Täitevkomitee esimehe Jakob Undi nimele. Teates oli minu taotlus õigeks loetud ja TK-le esitatud soovitus nime muutmiseks. Nime muutmise otsus langetati 27.mail 1982.aastal. Seda tegi siis juba VSÜ Kalev Vabariikliku Nõukogu presiidium oma otsusega. Nime muutmine oli saavutatud, kuid Ferdi Sannamehe sünnikoha tähistamine oli veel teostamata. Sooviks oli seda nime muutmise järgselt teha.Tuli hakata pisitasa organiseerima. Sain kunagi Heino Mäega jutuajamisel idee, et plaat tuleks kivile panna, sest sobivat majaseina pole. Mälestuskivi kohaks sai valida puuderingi keskel asetsev vana skulptuuri purunenud alus, mis tuli eemaldada ja nii nii saigi tehtud.

Sobiva kivi otsimine võttis aega. Võttis aega mis võttis, kuid lõpuks ta leidsime. 3.dets.1982.a. hommikul sisenesin Otepää Autoremonditehase transpordiosakonda enne kella kaheksat. Vastutulelikult võimaldati mulle koos juhiga kallurauto. Sõit läks lahti Otepää sovhoosi teritooriumile, otse samasse mäe alla. Varsti ilmus ka kraana, tõstis kivi kallurile ja sõitsime Madsale. Järgmisel päeval raiuti plaat kivisse. Järgmised toimingud kuni kivi paigaldamiseni alusele, mis tuli eraldi valada, võttis enda kanda Madsa Õppespordibaasi komandant Voldemar Tasa.

Oli muresid ja oli rõõme,kuid tagantjärele mõeldes oli see periood minu elus ilus ja huvitav. Õppisin Otepää ümbrust ja inimesi paremini tundma ja hindama. Olen südamest tänulik kõigile, kes abistasid. Neid oli nii palju, et kõiki ei jõa üles lugeda.

Helgemalt jäävad meelde kultuuriminister Johannes Lott, Otepää k/n esimees Evi Kaldma ja Madsa Õppespordibaasist Voldemar Tasa ning tema abikaasa Eike Tasa.

Tänan ka südamest Otepää Autoremonditehast nr.4, Otepää sovhoosi, Otepää Võrgurajooni ja “Kommunist” sovhoosi. Ilma kõigi abita poleks meie siin nii kaugele jõudnud, poleks seda mälestuskivi siin õuel. See on meie ühiste saavutuste monumet, mis on püstitatud ENSV teenilise kunstitegelase kujur Ferdi Sannamehe sünnikoha tähistamiseks. Palju õnne ja edukaid kordaminekuid Madsa Õppespordibaasi töötajatele ja kasutajatele. Tänan kõiki, kõiki, kes tänasest üritusest osa võtavad.

Olen südamest rõõmus ja tänulik!

Ferdi Sannamehe mälestukivi avamisel sõnavõtjad 8.jaanuaril 1983.a:
Evi Kaldma – Otepää k/n esimees
Mart Pettai – Otepää Kk õpetaja
Adele Anton - pensionär
Valve Pungar (Saks) – Otepää Koop. müüja,
Kalju Ruuven – Otepää Kultuurimaja peanäitejuht
Enn Toodo – VSÜ Kalev Tartu Territoriaalnõukogu esimees
Margus Pisarev – “Kommunist” sovhoosi dir. Asetäitja

Lõpuks ühislaul “Kodukotus”


Ferdi Sannamees on 1963. aastal maetud Tallinna Metsakalmistule nn. kunstnike künkale rohkearvuliste sõprade, kaaskunstnike ja teiste tema talendi austajate saatel.(2)


Foto: Ferdi Sannamehe haud Tallinna Metsakalmistul 2011


F.Sannamehe näitus Tallinnas 2011