Inimeste lood‎ > ‎

Aleksander Kink- mäeinsener



Aleksander Kink
04.12.1882 Arula Uibolaane talu-18.12.1937 Tallinn

Foto: Aleksander Kink (1)



Arula vallakool
Otepää kihelkonnakool
1899-1903 Tartu Õpetajate Seminar
1906/1907 talvel vabakuulaja Zürichi Ülikoolis
1907-1913 eristipendiumiga üliõpilane Peterburi Mäeinstituudis, mille lõpetas cum laude mäeinseneri kutsega, suvevaheaegadel töötas Ukraina ja Siberi raua- ja kullakaevandustes, Suunati 2.aastaks valmistuma professori kutseks Euroopasse ja Ameerikasse. Maailmasõja alguses interneeriti Saksamaal.
1913-1914 töötas Berliinis Charlottenburgi Tehnika Ülikoolis  ja firmas AEG.
1914-1920 töötas Peterburi Mäeinstituudis assistendina (1914-16), Jekaterinburgi loodavas Mäeinstituudis professorina (1916-17), Petrogradis Siemens-Schuckerti dünamovabrikus insenerina ja direktori asetäitjana (1914-20)
1917-1920 oli Eesti Tehnika Seltsi asutajaliikmeid ja abiesimees Petrogradis, uuris juba siis Eesti elektrifitseerimise küsimusi
1919 Eesti-Vene rahuläbirääkimiste üks algatajaid
1920 opteerus Eestisse
1920-1922 eesti Vabariigi kaubandus-tööstusministri abi
1921-1934 Eesti Inseneride Ühingu asutajaid ja esimees
1922-1927 "Riigi Turbatööstuse" direktor; koostas Eesti elektrifitseerimise perspektiivplaani ; koos Kotri Hangelaiuga projekteeris ja ehitas Ellamaa (1923) elektrijaama
1925-1935 Tallinna Tehnikumi õppejõud
1928-1936 ühiskondlikel alustel Eesti Rahvuslise Jõukomitee asutajaid ja esimees
1930-1934 "Tehnika Ajakiri" vastutav toimetaja
1927-1937 Laki ja värvivabriku "Pluto" omanik

Foto: Aleksander Kink oma Peterburi korteris Mäeinstituudi diplomitööd lihvimas.


Eesti Inseneride Ühingu (E.I.Ü) esimees 1921-1931

Foto: A.Kink koostatud raamatud (Rahvusraamatukogu)


Temast:
Eesti Päevaleht (Stockholm) 30.01.2003 nr.4,lk.3 (dea.nlib.ee)-LINK panna
Tartu Rahu oli Eesti Vabariigi välispoliitika suurim saavutus
"Aleksander Kink täitis tähtsat rolli rahu sõlmimisel"
autor:Anto Raukas Eesti Teaduste akadeemia liige

 Ajakiri "KesKus" veebruar 2003
"Imelaps, insener, riigitreial"
PÜHENDUS MÄLUNÕRKUSELE VABARIIGI AASTAPÄEVAL.
autor: A.Raukas, foto pealkiri artilklis: Vabadussõjas üles näidatud teenete eest sai Kink riigilt Pakri poolsaarel Leetse mõisa südame.

Märt Raud,  Kaks  suurt: Jaan Tõnisson, Kontstantin Päts ja nende ajastu", Tallinn Olion 1991

Foto: Aleksander Kink  Leetse mõisas Paldiskis


Pere
Aleksander Kink. 
Sündinud: Palupera vald Arula Uibolaane talu
isa Jaan Kink (1849 Arula-1931)
ema Kadri Kond (1860 Halliste-1935)
õed/vennad
1. August (1880 Arula-1881)
2. Aleksanser (1882 Arula-1937 Tallinn)
3. Rosalie Marie (1885 Arula-1886)
4. Jaan (1887 Arula-  1919 langes Vabadussõjas)
5. Helene Wilhelmine (1891 Arula-1980 )Talupidaja Tartumaal Varal, ab. Tomberg/Toompere
6. Karl August (1894 Arula- 1980 lõpul), jurist
7. Anne Marie (1898 Arula-..)
8. Rudolf (1901 Arula-1903)
9. Alvine (1904-1994) ab. Kubjas, eesti filoloog, õpetaja

abikaasa
Ann Järv (1881 Suislepa-..) ab. 1914
tütar
Hella Kink 1933
Hella lõpetas 1957 aastal TRÜ geograafia. Töötanud Krasnojarski Geoloogia Valitsuses, põllumajanduse projektis, Maaparanduse ja maaparandus TUJ-s ja 30 aastat Geoloogia Instituudis. Aspirant Moskvas VSEGINGEO-s. Geoloogia kandidaat.

Foto: Aleksander Kink tütre Hellaga



Tehnika Ajakiri ja Aleksander Kink

A.Kink oli  "Tehnika Ajakirja" peatoimetaja jaanuarist 1930-märtsini 1934.

Foto: Tehnika Ajakiri jaanuar 1930.
Lugejatele ja toetajatele.
Lühikese aja jooksul on meie ainuke tehnika ajakiri omi peremehi ja välimust muutnud, kuid tema ülesanded on jäänud endiseks-jäädvustada meie tehnika kultuuri saavutusi ning kavatsusi ja teha neid kättesaasaavaks laiemale ringkondile.-Käesoleval aastal ilmub ajakiri "Eesti Raudtee" ja "Tee ja Tehnika" järeltulijana "Tehnika Ajakiri" nime all Eesti Inseneride Ühingu ja Eesti Keemikute Seltsi häälekandjana Eesti Inseneride Ühingu väljaandel. " /-/
2Tehnika Ajakirja" toimetus ja talitus
.

Foto: E.I.Ü. asutava koosoleku täidesaatva komisjon 24.03.1921-24.12.1921 E.Sommer. A.Kink, K.Zeron
Tehnika Ajakiri 1931 märts/aprill. Artikkel A.Kink "Ülevaade Eesti Inseneride Ühingu 10-ne aastasest tegevusest ja tehnilistest saavutustest eestis iseseisvuse ajal".

Foto:E.I.Ü. esimene juhatus. Seisavad k.Zeron, e.Sommer; istuvad O.Amber, A.Kink, G.Jallajas.                                                                                                                                                                                         
Tehnika Ajakiri 1931 märts/aprill. Artikkel A.Kink "Ülevaade Eesti Inseneride Ühingu 10-ne aastasest tegevusest ja tehnilistest saavutustest eestis iseseisvuse ajal".


    In memoriam (1)

  1. detsembril s.a. tabas Eesti Inseneride Ühingut raske kaotus. Pärast pikaldast ja kurnavat haigust lahkus vaikselt meie seast end. kauaaegne Eesti Inseneride Ühingu esimees ja asutaja liige, mäeinsener Aleksander Kink.

    Kadunu sündis Tartumaal, Arulas, Uibolaanel 4.dets.1882.a. Kõrgema hariduse sai Peterburi Mäeinstituudis. Insenerina töötas end lühikese ajaga üles, kuni Siemens-Schukerti Peterburis asuva elektroonika vabriku juhi kohani. Sealt Eesti vabadussõja ajal siirdus tagasi kodumaale, kus asus juhtivale kohale kodumaa tööstuse ülesehitamisel. Algul töötas ta Kaubandus-Tööstusministri abina, hiljem asus tema algatusel loodud riikliku turbatööstuse juhtimisele.
    Alati otsekohene ja julge seisma oma tõekspidamiste eest, oli ta väga lugupeetav ja populaarne inseneride peres, kelle organiseerimisele töötas kaasa suure armastuse ja andumusega, olles 10 a. jooksul vahetpidamata E.I.Ü. esimeheks ja üle 4 a. (1930.a.jaanuarist kuni 1934.a.märtsini) "Tehnika Ajakirja" peatoimetajaks
    Viimasel ajal, nagu ette aimates karmi saatuse lähenevat lööki, tõmbas ta tagasi oma perekonna majandusliku seisukorra.
    Nii mõnigi nimetas kadunut pealiskaudseks, kuid õppides teda lähemalt, võis veenduda, kuivõrd selge peaga, avara silmaringiga, kaugele ulatuva pilguga ja tõsiste teadmistega see mees oli. Julgeksin kadunut seada eeskujuks kui inimest ja inseneri. Seltsimehelikkus, sõbralikkus, tuline isamaalisus, karskus eluviisides, edasipüüdlikkus ja usk oma jõusse, olles seejuures otsekohene ja sirgjooneline-need on voorused, mis kehastusid kadunus ja mis teevad tema mälestuse meile kalliks.

    Puhka rahus, kallis sõber!

A. Velner

E.I.Ü. esimees