Esileht‎ > ‎Kava ja teesid‎ > ‎teesid‎ > ‎

Villu Kadakas "Ehitusarheoloogia, mida seal uurida?"

Väljakaevatud kivimüüride uurimisega ei ole Eesti arheoloogid reeglina ise tegelenud, vaid on kaasanud arhitektuuriajaloolasi. Mida enam kasvab linnaarheoloogia proportsioon muinas- 
või külaarheoloogia suhtes, seda enam on arheoloogid sellega siiski sunnitud ise tegelema. Põhjuseid on teisigi. Keskaja arhitektuuri hästi tundvaid kunstiajaloolasi, keda oleks võimalik kaasata, on Eestis väga vähe. Samuti on leitud müürid tihti kunstajaloo tavapäraste uurimisküsimuste ja meetodite jaoks vähe atraktiivsed: näiteks on ehitis säilinud väheste fragmentidena või on juba algselt olnud tegemist nii tagasihoidliku ehitisega, et seda oleks 
isegi ideaalse säilivuse puhul raske arhitektuuriks nimetada. Arheoloogia aga teatavasti ei otsi materiaalses kultuuris mitte ainult erakordset ja väljapaistvat vaid ka tüüpilist ja tagasihoidlikku ning vastavalt kohtleb maa seest välja ilmuvat uurimismaterjali võrdselt. Ehitusjäänuste uurimist reeglina ei ole võimalik veeretada järgmiste põlvkondade kaela, kuhjates vundamente ja müürijuppe savinõukildude kombel fondiriiulitele. See paneb arheoloogile erilise vastutuse, sest kogu info ehitusjäänuste kohta tuleb koguda koha peal välitööde käigus, sest enamasti ei ole suurt osa materjali võimalik ka koha peal säilitada. Paraku on kaevamisdokumentatsioon võrreldes originaalmaterjaliga selle vähem või rohkem vilets aseaine, mis võimaldab tulevikus vastata vaid nendele uurimisküsimustele, mida arheoloog kaevandis oskas esitada. 

Paarikümne minutiga ei ole võimalik anda rahuldavatki ülevaadet ehitusarheoloogiast, kuid siiski mõned pidepunktid, millest võib kasu olla välitöödel või enese edasisel harimisel. Kuidas eristada maa-alust vundamenti maapealsest müürist? Millele võib osutada erinev ehitusmaterjal? Mida võib tähendada viltune või püstine kivi müüris? Millist infot võib anda müüri sideaine või selle puudumine? Kuidas vahet teha ukse- ja aknaava jäänusel? Kuidas ära tunda ümberehitusi? Olulisim on oskus ja tahe esitada materjalile uurimisküsimusi. Tihti on üks tabavalt esitatud uurimisküsimus rohkem väärt kui pikk ja põhjalik kuid formaalne, sisulise huvita tehtud kirjeldus.
Comments