Valgehobuse mäel sõduri hobuse haud

Sõja ajal oli ühel sõduril valge hobune. Hobune langes vaenlase käe läbi. Sõdur tegi mäele haua ja mattis oma truu kaaslase sinna sisse. Ajas haua kinni ja ütles: "See küngas, kus puhkab minu hobune, olgu Valgehobuse mägi." Inimesed harjusid peagi selle nimega ja küngas sai omale tundmatu sõduri poolt soovitud nime. Mägi asub Järvamaal Albu vallas ja Mägede külas.

ERA II 219, 431 (1) < Järva-Madise khk, Peedu k, Aida t – H. Loog < Karl Loog, 43 a (1939)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

 

Kullapada Tõrvaaugu juures

Tõrvaaugu talu juures mäe pääl nähtud öösi tuld vilkumas. Peremees hakanud kündma ja äkki jäänud raske asi saha taha. Sääl old kullapada, mis oli pandud Jumala nimel. Mees arvanud, et raha on pandud kuradi nimel ja ütelnud: "Kuradi nimel, tule välja!" Rahapada vajunud kõlisedes maa alla, ainult sang jäänud saha otsa. Sellest ajast ei nähtud ka enam öösi tuld vilkumas.

ERA II 219, 483 (14) < Järva-Madise khk, Mägede k, Hundiaugu t < Seliküla – H. Ader < Eva Ader, 78 a (1939)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/ 

Mägede maastik asub Kõrvemaa maastikukaitseala põhjaosas hõlmates Albu valla Mägede küla kesk- ja idaosa ning ulatub Lehtse valla Kõrveküla lääneosasse. Läänest ja lõunast piirab ala Liivoja, mis Mägede küla põhjapiiril suubub Jänijõkke.

Suure osa alast võtab enda alla Kõrvemaa kõrgeim ala - ca 4 kilomeetri pikkune ja 1,5 kilomeetri laiune kirde-edelasuunaline Mägede mõhnastik. Ka Punamägedena tuntud mõhnastik on hästi väljakujunenud klassikaline mõhnastik, mis on tekkinud jääajal mandrijää taandudes liustikujõgede (jääsulamisvete poolt) õõnestatud jäälõhedesse või liustikuservadesse ja aluspinna kõrgendite vahele. Omavahel liitunud, kuni paarikümne meetrise suhtelise kõrgusega künkaid, kupleid, seljakuid ja lavajaid künniseid liigestavad lehterjad sulglohud ja mitmesuguse ristprofiiliga piklikud lohud. Üksikute kuplitaoliste pinnavormide vahele on moodustunud suhteliselt suure kõrgusega lavapinnad. Lavade laed on tasased ja nõlvad järsud. Ala kõrgeimaks punktiks on Valgehobusemägi, mis kõrgub 106,9 m üle merepinna. Mägi on kaetud liigirikka segametsaga, kus kasvab muuhulgas harilik ja vahelmine lõokannus, laialehine neiuvaip, roomav öövilge, pruunikas pesajuur ning kahelehine käokeel. Mäel asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade Kõrvemaa ulatuslikele metsadele ja soodele, sealt võib näha ümberkaudsete kirikute torne (Järva–Madise, Ambla, Anna, Kose) ning Tallinna telemasti. Suusamatkajate hulgas hinnatud mõhnastiku kaguserval ilmestab loodust endisesse karjääri tekkinud järv.

Mägede küla endistel liivastel põldudel ja nõmmedel laiub 1950-ndatel aastatel istutatud noor männimets, kust võib leida samuti mitmete haruldaste taimeliikide kasvukohti, näiteks palu-karukell, varesekold, talvik.

/Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Lisa 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud“ seletuskiri. Järva maavalitsus 2002/