Kirikukellad ja vaskuksed Vibujärves. Kui on akand Põhjasõda, siis Järva-Madise kirikuärra on lasknd kiriku kellad ja kiriku vaskuksed umbes 1 km kirikust eemale Vibujärve viia, et neid vaenlane ei piaks omale saama. Selle järve ümmert on sui kaunis pehme, sinna iasti ligi ei saa, aga kes sial selge ilmaga on käind, see on neid uksi sial näind. Üks raudkang olema praegu keset järve, mis kaldale ära paestab.

ERA II 220, 187 (3) < Järva-Madise khk, Vetepere k, Tänava t – S. Roopalu < Ants Kaasik, 69 a (1939) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

 


Kõrvemaa maastikukaitseala ida-osas, Albu valla Vetepere külas asuvast alast hõlmab suurema osa Kodru raba koos arvukate laugaste ja raba keskel oleva, 1,7 ha suuruse, ebakorrapärase kujuga Vibujärvega. Maalilist raba ümbritsevad paljud salumetsa-ilmelised soosaared ning nendevahelised soosillad. Kodru rabast lõunasse jäävad mitmed saluilmelised soosaared, nende hulgas Lõhmu väljamägi ja Linnassaar ning Kaalepi Linnamägi. Raba lääneserval asuvad Kaubassaared ja põhjaserval Vibussaare, idaserval, paralleelselt Tammsaare väljamäega, Palgissaar.

Muistsetel aegadel ajutise pelgupaigana kasutatud soosaari katab hõre segamets ning enamikel neist võib leida kaunist kuldkinga. Palgissaarest läänes asuvas lubjarikkas soos kohtab 8 liiki käpalisi: soovalk, harilik käoraamat, kuradi sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, suur käopõll, kahelehine käopõll. Lõhmu all, lubjarikkas soos kasvab haruldastest taimedest eesti soojumikat, kärbesõit, Russowi sõrmkäppa ning täpilist sõrmkäppa. Mööda soosaari kulgevad mitmed Tammsaare väljamäelt alguse saavad matkarajad.

/Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Lisa 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud“ seletuskiri. Järva maavalitsus 2002/