Kakerdaja järve ja raba nimi Kakerdaja järv ja Kakerdaja raba – nii palju kui meie teada on – seal on nimi linnu järgi. Kakerdaja järgi, kes halvasti kõndis – kakerdas, ja selle järgi on praegu meie rahvatantsurühma nimi pandud. Aga kakerdajat ei ole nähtud seal mailmatuma aja. Ma olen kuulnud või lugenud, et vist enne sõda viimast korda nähti. Aga iga kord, kui me soos käisime, siis üksteiselt küsisime, kes me siin oleme loodushuvilised, et ega sa äkki kakerdajat ei näinud.

Peab olema niisugune pardisuurune lind, me oleme seda pilti näinud. Seda on ikka loodusteadlased seletanud, missugune ta on. Et see lind on seal olnud ja kuna ta leviala on ikka väheseks jäänud ja ta on põhja poole palju rännanud, siis siin teda enam ei näe. Järvekaur on see. Me teame küll, et teda ei ole enam siin, aga ikka ütleme üksteisele: "Ega sa juhuslikult näinud?"

EFA II 45, 180/1 (6) < Järva-Madise khk, Mõnuvere k, Alttoa t – M. Hiiemäe < Age-Li Liivak, u 60 a (2003)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/


Kakerdaja raba asub Kõrvemaa maastikukaitsealal Vetepere küla põhjaosas. Seda piirab läänest Harju maakonna piir ja idast Mõnuvere küla ning Palginõmme soo. Ala põhjapiiril voolab Tarvasjõgi, mis on Jägala jõe üks paljudest lisajõgedest.

Põhilise osa alast võtab enda alla Tarvasjõest lõunas asuv ca 1000 ha suurune Kakerdaja raba. Üks Kõrvemaa suuremaid rabasid on rohkete laugastega maaliline kõrgraba, mille omapäraks on tema kaheastmelisus (kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö). Sadade laugaste äärtel leidub rabakat, ümar- ja pikalehelist huulheina ja valget nokkheina, samuti hanevitsa. Puude liigilisus on väike, nagu rabades ikka: kidurad männid ja sookased. Kevadel ja sügisel peatub laugastikul tuhandeid rändlinde. Raba põhjaosas asub 6,7 ha suurune sademetest ja sooveest toituv Kakerdaja järv. Tüüpilises huumustoitelises umbjärves puudub igasugune taimestik, kuid järv omab väärtust peamiselt maastikuelemendina ning omapärase ökosüsteemina. Kakerdaja järvest vahetult lõunas asub 2,2 ha suurune rabalaugas. Järvest 1 km ida poole jääb liigirikka puistuga Hiiesaar, mis on arvatav muistne pelgu- ja ohvripaik.

/Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Lisa 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud“ seletuskiri. Järva maavalitsus 2002/