Kirikusse müüritud künnimees Madis

Ennemuiste ei ole saanud kirikut ehitada, kui kirikul nime ei olnud. Järva-Madise kirikut on hakatud ehitama. Aga mis päeval ehitati, seda öösel lahutati. Järva-Madise kirikut on ehitatud juba kaks aastat. Ühel ööl pani meister vahid juurde, et vahid näevad, kes lahutab. Südaööl, kell 12 on kukkunud kivid müürilt maha. Teisel päeval on tulnud üks mees kirikuvalda kündma. Meister on võtnud mehe kinni ja lasknud mehe müürida altarikohta. Selle mehe nime oli Madis. Sellest on Järva-Madise kirik omale nime saanud. Räägitakse, kui selle altaripildi ära võtta, peab inimese luid välja tulema.

ERA II 220, 437 (3) < Ambla khk, Prümli k, Tooma t – Õ. Saluste < Rein Saluste, 52 a (1939) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/ 

 

 

Järvamaa väikseim, ühelööviline Järva-Madise Püha Matteuse kirik rajati kloostrikirikuna 13. sajandi lõpus. Kirik erineb tunduvalt teistest Kesk-Eesti kirikutest, kuid sarnaneb mitmeti Saare- ja Läänemaal tuntud kirikutüübiga. Kiriku torn on ehitatud 1858. a., kirikuaia kabel ja kirikuaia piirdemüür pärinevad samuti 19. sajandist.

Kirikuaias on hulgaliselt paest hauatähiseid, sealhulgas 1817. a. rajatud Douglase hauakabel.

23. juunil 1929. a. avati kirikuaias mälestusmärk I Maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele (autor skulptor Ferdi Sannamees). Mälestusmärk taastati 1989. a. 

 

Madikse ilusa kõlaga kellad

Vanasti olid Järva-Madise kirikul väga ilusa kõlaga kellad. Isegi Tammsaare mainib neid "Tõe ja õiguse" esimeses köites. Need kellad kostsid kaugele. Sealpool kandis oli kombeks laupäeva õhtut sisse õnnistada. Kella 6 ja kella 8 aegu õhtul, vaikse ilmaga kostis nii selgesti meilegi üle raba, aga nüüd enam ei kosta, rahvas räägib, et tuid olla kellad täis sittund.

Rava metsahärrat olevat vanasti lihtsalt "Rava härraks" kutsutud. Kord olevat Rava härra jahil olnud ja pidanud parajasti jänest laskma hakkama, kui kellad hakkand lööma. Rava härra lasknud püssi langeda ja öelnud: "Lippa sina, mina kuulan Madikse ilusaid kellasi."

RKM II 58, 674 (164) < Anna khk, Purdi k – A. Kagovere < Rutt Leht (1956) /„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/