Koledad lood Albu Duglasest

Järva-Madise kihelkonnas Albu mõisa alt on üks salakelder leitud, kahe vanaaegse piinariistaga. Endisest Albu ärrast Duglasest räägitakse palju koledaid juttusid, kuida tema on inimesi piinand. Rootsi sõja ajal on kaks Rootsi kindrali, Duglas ja Stenbok, salaja Vene keisri Peeter Tsimese väes olnud, misläbi ka Eestimaa on Vene valitsuse alla saanud. Pärast sõda on Peeter nendele kõige suuremad Eestimaa mõisad kinkinud, nimelt Kolga mõis ja Albu mõis. Kolga on palju suurem ja parem olnud kui Albu ja mõlemad tahtnud seda saada. Siis lastud neid Tallinnast võidu Kolka sõita, et kes enne senna saab, see saab Kolga omale. Stenboki kutsar on Tallinnas salaja pannud Duglase tõlla rattarummudesse liiva, nii et Duglase obused on ära väsinud, aga Stenbok jõudnud enne Kolka ja saanud nõnda selle mõisa omale. Albu mõis jäänud Duglasele. Sellepärast on aga Duglas koledaste vihastanud ja inimesi igamoodi irmsaste piinama akand. Leikuse ajal on tema pannud kõik Albu valla naised alasti mõisa väljal leikama ja käskinud mehi ulk maad eemalt seljatagant igaüht oma naise juure joosta. Suurem jagu mehi ei ole mitte oma alasti naist seljatagant, leikuse juures otseti olles ära tunnud ja need on kõik koledaste peksta saanud, kus ka meestel lastud "jutad" seljast ära leigata.

Albu krunt on enne palju suurem olnud kui nüid on, sest terve praegune Madise kihelkond, seitse valda, on enne kõik Albu jägu olnud. Teised mõisad olnud Albu karjamõisad. Praegusest Albu krundist on viis suurt küla ära kaotatud ja maad kõik mõisale võetud.

Kui vana kuri Duglas on viimaks aigeks jäänud, siis lasknud vallast noored ilusad naised ennast imetamas käia, keda ta aga ära on narrinud ja rinnad katki närinud. Viimaks on üks tugev noor naine teda padjaga ära lämmatanud.

E 33350/3 (2) < Ambla khk – J. Kippar (1897)

/„Arad veed ja salateed“ Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel Tartu 2004/

Albu mõisa varaklassitsistlikus stiilis ühekorruseline peahoone on ehitatud 18. sajandi lõpuveerandil ning on käesolevaks ajaks restaureeritud. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud esinduslik maakivist ait. Raudkivist ja Kuru dolomiidist kabel Aniste tee ääres Kabelimäel on varemetes.

Mõisansamblit ümbritsev liigirikas pärna enamusega 5,1 ha suurune park paikneb kahel terrassil. Oluline osa pargi kujunduses on Ambla jõel ja sellele 18. sajandil ehitatud kahe lameda kaarega kivisillal.Albu mõisahäärberi vastas Sääskülla viiva tee ääres asub endine mõisa tootmishoone Kukenoosi rehi. 1. novembril 1861. a. peksid Laadoga jalaväepolgu soldatid seal halastamatult Albu ja ümbruskonna talupoegi mõisnikule vastuhaku eest.

Karistusoperatsiooni hakati hiljem nimetama Albu veresaunaks. Traagilist sündmust meenutab mõisasüdamest vahetult kagus asuva Albu kultuurimaja ette püstitatud mälestusmärk. Talupoegade karistamist on oma romaanis “Prohvet Maltsvet” värvikalt kujutanud Eduard Vilde. /Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Lisa 1 „Järvamaa väärtuslikud maastikud“ seletuskiri. Järva maavalitsus 2002/