Aprill 2026
23. märtsil toimus Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi ja Tartu Ülikooli Teaduskooli koostöös Ravimiteaduse viktoriin, kus kõik 10.-12. klasside õpilased üle terve Eesti said sukelduda ravimite ja meditsiini põnevasse maailma. Noortel oli võimalus proovile panna oma teadmised ravimitest – alates nende koostisosadest ja toimemehhanismidest kuni apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate olulise rollini meie igapäevaelus.
Meie kooli esindasid edukalt mitmed gümnaasiuminoored. Parima 24 osaleja tulmused on leitavad SIIT.
Meie 11. klassi õpilane Laura Mellik saavutas paljude osalejate seas 4. koha kogudes 50-st punktist 48.
10. klassi õpilane Liilia Tänavsuu kogus 46 punkti 50-st ja saavutas 24. koha. Kõrgete tulemustega õpilaste vahel oli väga tihe punktirebimine.
Kiidame ja õnnitleme osalejaid!
25. aprillil toimus Riigikogu lahtiste uste päev. Riigikogu tähistas lahtiste uste päevaga oma 107. sünnipäeva. Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas, mida Riigikogu tähistab alates 1999. aastast lahtiste uste päevaga. Tänavu toimus lahtiste uste päev 26. korda.
Riigikogu lahtiste uste päeva raames toimus ka traditsiooniline mälumäng koolide ja kahe Riigikogu võistkonna vahel. Saku Gümnaasiumit esindasid mälumängul 12. klassi õpilased Sten Erik Selistemägi, Eneli Tender, Marin Raal ja Teet Tars 11. klassist. Saavutasime koolide arvestuses suurepärase 2. koha. Koolide arvestuses võitnud Gustav Adolfi Gümnaasiumist jäi lahutama ainult kaks punkti.
Pärast mälumängu kohtusid õpilased ka Riigikogu liikmetega ja külastasid Pika Hermanni torni.
Võistkonda juhendas geograafiaõpetaja Kersti Vissov.
Palju õnne kooli esindanud õpilastele ja suur tänu juhendajale!
Saku Gümnaasiumi 8. klasside õpilased osalesid edukalt Harjumaa inglisekeelsel Jeopardy võistlusel, kus kooli esindas kolm kolmeliikmelist võistkonda. Võistluse küsimused ulatusid seinast seina – inglise keelt kõnelevate maade kultuurist ja ajaloost muusika, spordi, keele ning paljude teiste teemadeni. Kiiret mõtlemist ja julget vastamist nõudnud mäng pakkus osalejatele tõelist põnevust. Tugevas konkurentsis jõudsid teise vooru 8.e klassi tüdrukud Leda Isabella Aruksaar, Helena Nurmetalu ja 8.c Kadri Ulmas ning 8.b klassist Mihkel Reimand, Carmen Sammelselg ja Teele Lints.
🥇Eriti silmapaistva tulemuse tegid 8.a klassi poisid Ron Osvald Algre, Ruud Kaare ja Oliver Markus Nõmmeots, kes väljusid finaalist võitjatena.
Õpilasi juhendasid õpetajad Anastasia Treier, Evelin Jauk ja Monika Kirsipuu. Täname kõiki osalejaid ja juhendajaid ning tunnustame noori suurepärase teadmiste, koostööoskuse ja võidutahte eest!
8.-10. aprillini toimusid Saku Gümnaasiumis koolimuusikali „Grease (justkui)“ etendused. Kolmel järjestikusel päeval toimus neli imelise energia ja pühendumisega tehtud etendust. Need etendused pakkusid sadadele koolikogukonna liikmetele pikaks ajaks meeldejäävaid emotsioone ja elamusi. Järjekorranumbrit 13 kandnud muusikal jääb pikaks ajaks kõigi seda näinud külastajate südametesse. Eriliselt suur rõõm oli näha kui ägedalt säravad laval meie kooli õpilased. Eranditult igaüks panustas 100% ja oma rolli täideti erilise pühendumise ning detailsusega. Koosloomes tehtus oli väge, energiat, sära ja südamlikkust! Oli see alles vägev sõit:)
Suur-suur tänu pühendumise ja imelise muusikali „Grease (jutskui)“ lavale toomise eest loometrio koosseisus Piret Kaare, Inga Nurme ja Kersti Ulmas ning sel aastal assistentide rollis panustanud Taago Tarkmeel ja Emma Katariina Kaare! Tänu ka tehnilisele tiimile koosseisus Aare Ulmas, Toomas Ulmas, Perkel Kõrgesaar, Oliver Vilba ja Kristo Palmiste. Aitäh imelise esituse teinud osatäitjad, muusikalikoor, operaatorid, tantsuseadete tegijad, lavatagused jõud! Tänu ka kõigile jumestuse ja soengute eest hoolt kandnutele. Samuti muusikalikohviku eestvedajale Evelin Jaukile, kõigile muusikalikohviku tegijatele ja kohviku õnnestumisse panustanutele. Aitäh muusikali toetajatele ja loomulikult ka suurepärasele publikule!
Jääme põnevusega ootama 2027. aasta koolimuusikali.
10. aprillil toimus Tartus Eesti Olümpiaakadeemia aastakonverents, kus tunnustati silmapaistvat panust ja tehtud tööd. Saku Gümnaasium pälvis tunnustuse II kooliolümpiamängude eduka korraldamise eest 2024/2025. õppeaastal. Meid kiideti kui kooli, kes on astunud olulise sammu olümpismi edendamisel Eestis. Tunnustust käis vastu võtmas meie kooli pikaaegne liikumisõpetaja Tiiu Zirnask.
Saku Gümnaasiumi kooliolümpiamängude veebileht on leitav siit.
17.–19. aprillil toimus Soomes, Espoos, tugevatasemeline jäähoki turniir Lions Cup U12 vanuseklassile, kus osalesid võistkonnad erinevatest Euroopa riikidest ning Põhja-Ameerikast.
HC Panter tiim, mille koosseisus mängisid teiste hulgas Saku Gümnaasiumi õpilased Kaur Hendrik Teder (5.e) ning Mariette Kattai (6.d), saavutas turniiril esikoha, võites finaalis vastaseid, kes olid kohale lennanud USA’st.
Palju õnne noortele sportlastele ja treeneritele eduka võistluse puhul!
1.-3. aprillil 2026 toimusid Saku Gümnaasiumis koolisisesed ujumisvõistlused 3. klassidele. Õpilased ujusid ajale 50m vabalt ja tegid häid tulemusi. Osalejaid oli kokku 130.
Tüdrukute arvestuses oli kõige kiirem Britta Niidas (3d), kes ühtlasi tegi ka üldarvestuses kõige parema tulemuse s.o 37:72. Tüdrukutest saavutas teise koha Steffi Säärekõnno (3d) ajaga 46:43 ja kolmanda koha saavutas Saara Rass ajaga 53:06.
Poiste arvestuses sai võidu Erik Tubala (3g) ajaga 44:45. Teise koha võitles välja Miko Ustav (3a) ajaga 45:13 ning kolmandaks ujus end Stein Kiik (3c) ajaga 45:75.
Tublisid sportlasi tunnustatakse III trimestri tunnustamisel 20.mail.
Aitäh meie ujumisõpetajale Sirli Aronile võistluse korraldamise eest.
23. aprillil 2026 toimus juba 42. korda Jüriöö jooks – traditsioon, mis toob igal aastal kokku suure hulga jooksusõpru ja kaasaelajaid. Sel aastal oli sündmus eriti eriline, sest esmakordselt saime jooksu korraldada meie uue põhikooli õppehoone TÄPP ja Saku Valla Spordikeskuse staadioni juurest.
Aitäh kõigile tublidele jooksjatele ja fännidele, kes raja äärde tulid, ergutasid ning oma toetavate loosungitega meeleolu lõid. Suur tänu kõigile õpetajatele, koolitöötajatele ja mängujuhtidele, kes innustasid õpilasi osalema, elasid neile kaasa ning panustasid kohtunikena või tehnilise tiimi liikmetena.
Suur tänu ka meie peasponsorile Saku Õlletehas, kes toetas ja kostitas kiiremaid võistkondi uute värskendavate jookidega.
Lisaks jooksule tähistasime ka Veteranipäeva. Kohal olid Naiskodukaitse Saku jaoskond liikmed, kes pakkusid sooja teed ja andsid võimaluse toetada Eesti veterane. Selleks oli võimalus soetada “Anname au” märgisega tooteid. Täname kõiki, kes aitasid sel päeval väärtustada nii sporti kui meie välimissioonidel käinud kaitseväelasi.
Jüriöö jooksu tulemused on üleval kooli veebilehel. Rohkem pilte leiad kooli veebilehel olevast fotogaleriist.
Kohtumiseni järgmisel Jüriöö jooksul 2027. aastal!
Fotod: Perkel Kõrgesaar
10. aprillil käisid Saku Gümnaasiumi sportlased Kurtnas traditsioonilisel sõudeergomeetrivõistlusel. Võistlus oli meeleolukas ning saavutasime mitu poodiumikohta:
🥉 Harri Paesüld (6.-7. klassi poisid)
🥉 Loore Marii Liiv (8.-9. klassi tüdrukud)
🥇 Monica Vainola (naiste arvestuses)
🥉 Keit Fomotškin (meeste arvestus)
Koolide üldarvestuses saavutas Saku Gümnaasium 3. koha.
Palju õnne võitjatele ja tänu kõigile, kes panustasid ja võistlesid!
Sel aastal osalesime üle-eestilisel „Teeme Ära“ talgupäeval, mille raames korraldasime 28.-29. aprillil koolis vaimse tervise talgud.
Õpilased said erinevates õppehoonetes teha erinevaid tegevusi – heategusid, komplimente, värvida mandalasid, pimeluulet ja lugeda erinevaid praktikaid, mis aitavad maandada stressi ja ärevust.
Teisipäeval kogunesid algkooli õpilased kahel vahetunnil kooli aulasse, kus huvi tegevuse vastu oli väga suur – koridori tekkis lausa pikk järjekord lastest, kes ootasid kannatlikult oma korda, et saali sisse pääseda. Lapsed tulid kokku, et üheskoos joogat teha ning võtta hetk iseendale keset koolipäeva. Ühiselt arutleti vaimse tervise teemal – mis see on ja kuidas seda igapäevaselt hoida. Rõhutati lihtsaid, kuid olulisi märksõnu: PUHKA. SÖÖ. TUNNE. LIIGU. SUHTLE.
Räägiti ka hingamise olulisusest ning sellest, kuidas hingamise kiirus ja sügavus mõjutavad meie enesetunnet. Laps sai proovida hingamisharjutust, mis aitab rahuneda, keskenduda ja oma keha paremini tunnetada. Vahetund lõpetati rõõmsas meeleolus – joogat tehes koos Zootropolist tuttava jänesega. Aulast lahkuti särasilmsetena, rahulolevatena ning mitmed lapsed avaldasid tänu toreda ja mõnusa vahetunni eest. Sellised hetked aitavad kujundada teadlikkust iseenda heaolust juba varases eas. Aitäh, Eleriin Eller, et lastele sellist võimalust pakkusid!
Neljapäeval pakkus õpilasesindus gümnasistidele rahustavat teed ja kakaod ning toimus oodatud ja populaarne BINGO vahetund.
Rahvusvahelise tantsupäeva tähistamiseks ja vaimse tervise talgute toetuseks toimusid algkoolis lendude kaupa tantsutunnid. Igal aastal tantsitakse ühiselt ühte valitud tantsu. Selle aasta tantsuks osutus Ungari rahvatants Vengerka. Rõõm on näha, et seda oskavad nüüd tantsida kõik algkooli lapsed. Eest vedas Marje Kaselaid – suur aitäh!
29. aprillil said meie kooli talgud kajastatud ka Terevisioonis.
Loodame, et sellest saab meie koolis tore traditsioon ning suur aitäh eestvedajatele – Kristina Šadeiko-Liiva, Maris Pajula, Anett Kallion, Norman Verte ja Tiiu Penter!
10. aprillil osalesid 6.E klassi õpilased Adeele Petrutis ja Kärt Siimann UNESCO ühendkoolide ning Läänemere Projekti võrgustiku raames Paldiski Gümnaasiumis toimunud harrastusteaduse õppepäeval.
Õppepäeva jooksul tegeleti linnuvaatlustega ning koguti rannikul fossiilide andmeid, kasutades selleks PlutoF GO rakendust. Praktiline ja looduses toimuv õppetöö andis õpilastele hea võimaluse äratada huvi looduse ja uurimistöö vastu ning pakkus esimest kokkupuudet “päris” teadusega.
Õpilasi saatis loodusainete õpetaja Kiira Perolainen.
6. aprillil käis gümnasistidele infosõjast rääkimas kommunikatsiooni-ekspert ja ajakirjanik Hannes Rumm.
Külalisloengust said noored teada Eesti ja maailma meediaruumis ringlevate värvikate näidete kaudu, kuidas erinevad teineteisest väär-, kuri- ja valeinfo. Samuti, millised on Venemaa narratiivid Eesti ründamiseks ja halvustamiseks infosõjas. Aga ka seda, kuidas säilitada ja tõsta kerksust hübriidsõjas Venemaaga.
Loengust kõlama jäänud mõte: kõik laulu- ja tantsupeole (sellel suvel võimlemispeole), mis aitab säilitada ühekuuluvustunnet ja vastu pidada agressorriigi püüdlustele nõrgestada ja lõhestada Eesti ühiskonda.
Saku Gümnaasiumi 6. klasside projektipäev „Õppimine päriselust“ toimus 21. aprillil koostöös kohalike ettevõtete ja asutustega.
Projektipäeva eesmärk oli viia õppimine klassiruumist välja ning aidata õpilastel mõista, kuidas koolis õpitav päriselus rakendub. Päeva jooksul külastasid õpilased mitmeid erinevaid organisatsioone, sealhulgas Saku Lätet, Saku Vallavalitsust, Saku Maja, Kosmeetikatuba, Saku Raamatukogu, Saku Sõnumit, Saku Autokeskust, Saku Valla Noortekeskust ning Mandala ilustuudiot.
Enne külastusi valmistasid õpilased end teadlikult ette: uurisid ettevõtete tausta ning koostasid küsimusi, lähtudes nii õpitust kui ka isiklikust huvist. Ettevõtetes ootasid neid ees tutvustused, ringkäigud ja arutelud spetsialistidega. Mitmel pool said õpilased ka ise praktilistes tegevustes kaasa lüüa.
Selline õppevorm arendab õpilaste suhtlemisoskust, julgust küsimusi esitada ning aitab mõista töörollide ja koostöö olulisust. Projektipäev lõi tugeva seose kooliõppe ja töömaailma vahel.
Täname kõiki koostööpartnereid, kes panustasid noorte silmaringi avardamisse ja võtsid meie õpilasi vastu!
Sel õppeaastal käivitasime vanematekooli, mille raames pakkusime lapsevanematele sisukaid koolitusi alates tõhusast õppimisest kuni vaimse tervise ning õpilaste toetamiseni. Selle õppeaasta viimane vanematekooli koolitus-töötuba „Kuidas toetada oma last: piiride seadmine ja enesevigastamine“ toimus 6. aprillil 2026.
Sellekordsel koolitus-töötoas käsitleti, kuidas vanem saab oma last keerulistes olukordades toetada. Arutati piiride seadmise olulisust ja ka seda, kuidas märgata ja reageerida olukordades, kus laps võib ennast kahjustada.
Koolitus-töötubadest kujunes aktiivne mõttevahetus ja kogemuste jagamine.
Aitäh koolituse läbiviijatele Triinu Zimmermannile, Maria-Johanna Kollole ja Marju-Riina Laugenile ning toetavale tugimeeskonnale. Kohtume taas järgmisel õppeaastal!
24. aprillil toimus koolijuhi tänuvastuvõtt aktiivsetele vanematele ja koostööpartneritele.
Juba viiendat aastat järjest tänas koolijuht Keit Fomotškin kogu koolipere nimel hoolivaid, avatud meele, suure südamega lapsevanemaid ja häid koostööpartnereid alates lasteaedadest kuni kooli pidajani.
Koolijuht rõhutas oma tänukõnes järgmist: “Kogukonnal on tähtis roll õpilaste koolielu rikastamisel. Seetõttu kaasame oma tegevustesse lapsevanemaid, vilistlasi, kohalikke ettevõtjaid, valda ja selle allasutusi. Ikka selleks, et tuua õppetöösse päriselulist mõõdet ja vaheldust, luua õpirõõmu ja toetada uudishimu”.
On rõõm tõdeda, et aasta-aastalt kasvab nende lapsevanemate arv, kes panustavad ja koolielu arengusse kaasa aitavad. Vanemate panus aitab kujundada meie koolist tõelise kogukonnakooli. Toetus, kaasamõtlemine ja tegutsemine rikastavad koolielu ning loovad seda olulist „meie tunnet“.
Algõpetuse koostöökoja väljasõit viis sel aastal 24 õpetajat avastama Islandi ainulaadset loodust ja koolielu. Reisi jooksul tutvuti selle erilise maa võimsate koskede, mustade vulkaaniliste randade ning muljetavaldavate geisritega. Samuti jalutati Reykjavíki kesklinnas, kus põimusid põhjamaine rahu, värvikad majad ja elav linnakultuur.
Lisaks looduselamustele saadi väärtuslik ülevaade Islandi haridussüsteemist. Kohalikust koolielust ja õppimise korraldusest rääkis õpetaja Tui Hirv, kes andis sissevaate nii õpetajate igapäevatöösse kui ka õpilaste toetamise põhimõtetesse.
Kõiki selle õppeaasta kogemuslugusid saab lugeda kooli kodulehelt: https://saku.edu.ee/projektid/erasmus/
Erasmus+ programmi raames osalesin 4.–7. novembril töövarjutamises Islandil, Reykjavíki äärelinnas asuvas Hagaskóli koolis. Töövarjutamise eesmärgiks oli tutvuda Islandi koolikultuuri, õpetamistavade ning liikumisõpetuse ja korraldusega ning saada uusi praktikaid, mida on võimalik rakendada ka oma igapäevatöös.
Töövarjutamise jooksul osalesin liikumisõpetuse tundides, kus minu jälgitavateks õpetajateks olid Módi ja Sara. Kool asus rahulikus piirkonnas ning kohe esmapilgul jäi silma avatud, toetav ja koostöine koolikultuur ja -keskkond.
Üheks suurimaks ja positiivsemaks üllatuseks oli see, kui loomulikult ja paindlikult suudavad inimesed Islandi koolis täita erinevaid rolle, nii emotsionaalselt kui ka tööalaselt. Ilmekas näide sellest juhtus esimesel päeval, kui koolis puudusid kaks köögi koristajat, keda asendasid kooli hoopis kooli direktor ja õppejuht. Nad koristasid söögivahetunni ajal köögi ning hiljem kogu ruumi ja pärast jätkasid oma tavapäraste tööülesannetega justkui poleks selline olukord midagi ebatavalist. See jättis väga tugeva mulje vastutustundest, alandlikkusest ja eeskujulikust juhtimisest ning näitas selgelt, et kool toimib ühtse meeskonnana, kus igaüks on valmis vajadusel panustama lahenduse leidmiseks, olenemata oma positsioonist organisatsioonis.
Islandile minnes olid mul suured ootused, kuna riik on edukas mitmetel pallimängualadel ning eeldasin, et kogu liikumisõpetuse süsteem on väga hästi läbimõeldud ja süsteemselt üles ehitatud. Olin mõnevõrra üllatunud, nähes liikumistundi, mis toimus umbes kahe võrkpalliväljaku suuruses võimlas, kus ühes tunnis osales korraga umbes 50 õpilast vanuses 13–16 aastat. Tegemist oli sega gruppidega, kus poisid ja tüdrukud osalesid koos ning tunde viisid läbi kaks õpetajat.
Positiivne oli näha, et aktiivses eas olevad noored suutsid üldjoontes hästi toime tulla tunni distsipliiniga ja olid valmis kaasa töötama. Samas oli selgelt tajutav, et nii suurele grupile on väga keeruline pakkuda individuaalset juhendamist ning kõigile arusaadavalt anda edasi juhiseid ülesannete täitmiseks. Tund keskendus pigem üldise liikumisaktiivsuse hoidmisele ja osalemise jälgimisele, mitte konkreetsete oskuste õpetamisele. Siinkohal sain kinnitust, et Saku Gümnaasiumis ja Eestis süsteemis laiemalt on liikumistunnid süsteemsemad: õpetajatel on parem ülevaade õpilaste oskustest ja vajadustest ning õpilased saavad rohkem individuaalset tähelepanu ja juhendamist.
Väga huvitav ja eristuv kogemus oli ka see, et ujumistunnid toimuvad Islandil õues ja need toimusid iga ilmaga – olgu selleks lumi, vihm või tugev tuul. Õpilaste jaoks oli selline keskkond tavapärane ning nad olid motiveeritud ja harjunud erinevate ilmastikutingimustega. Kõrvalseisjana jäi selgelt mulje, et tundide läbiviimine oli kõige väljakutsuvam õpetajale, kes peab samal ajal tagama õpilaste turvalisuse, jälgima nende tervist, motiveerima ning arvestama
muutuvate ilmaoludega. See rõhutab õpetaja rolli professionaalsust ja suurt vastutust, mida sellised tunnid endas kannavad.
Kokkuvõttes oli töövarjutamise kogemus Islandil äärmiselt väärtuslik ja silmaringi avardav. See andis võimaluse mõtestada erinevaid õpetamis- ja juhtimispraktikaid ning võrrelda haridussüsteeme. Eriti inspireeriv oli kogukonnatunne, paindlik rollijaotus ning vastastikune toetus koolipere vahel. Saadud kogemused ja tähelepanekud aitavad mul edaspidi teadlikumalt väärtustada nii oma töökeskkonda kui ka õpetaja rolli laiemas tähenduses.
Juba neljandat korda leidis aset Saku Gümnaasiumi õpilaste meeleolukas keeleõppereis Inglismaale, mereäärsesse Broadstairsi linna. Nädala jooksul ammutati teadmisi Kenti keeltekooli programmis, kus akadeemiline õpe oli põimitud põnevate kultuuri- ja vabaajategevustega.
Õppetöö ja praktika
Hommikuti ootasid õpilasi inglise keele tunnid, kus tasemerühmades keskenduti suhtlemisele, sõnavara laiendamisele ja rühmatöödele. Samal ajal täiendasid ka saatvad õpetajad end kultuuri- ja metoodikatundides. Keelepraktika ei piirdunud vaid klassiruumiga – näiteks igapäevane lõunapaus linna peal nõudis julgust ja oskust inglise keeles toitu tellida.
Seiklused ja kultuuripärand
Pärastlõunad olid täis liikumist ja avastamist. Toimusid väljasõidud, külastati ajaloolist Canterbury ja laupäeval ka suurlinna Londonit. Canterbury katedraal ja kevadiselt lilli täis pargid meeldisid kõigile. Kui edaspidi on õpikutes juttu Londoni Parlamendihoonest või Big Benist, Westminster Abbey´st või Buckhinghami paleest, Tower Bridge´st, Tower of London´st, peaministri elukohast Downing Street 10, või erinevatest väljakutest – siis meie teame mis ja kus need on.
Aktiivseid tegevusi jätkus igasse päeva, toimusid linnaorienteerumine, rannikumatk ja bowling. Õpetajad tegid ka väljasõidu võluvasse Sandwichi linnakesse.
Rahvusvahelised sõprussuhted
Üks reisi eredamaid hetki oli suhtlus eakaaslastega Hispaaniast. Ühised tunnid, draamaõpe, karaokeõhtu, disko ja traditsiooniline barn dance sulatasid jää ning lõid uusi sõprussuhteid, mis ulatuvad üle riigipiiride.
Peremajutus pakkus aga vahetut sissevaadet Briti igapäevaellu ja kultuuri. Kuigi päevad olid pikad, naasid õpilased ja õpetajad koju pagasiga, mis oli täis uusi teadmisi ja unustamatuid mälestusi. Igati väärt õppereis.
Õpilasi saatsid inglise keele õpetajad Kristel Elbrecht ja Kersti Piir.
Learning Through Job Shadowing: A Spring Visit to Bratislava
Having previously attended Erasmus+ teacher training courses, I decided to try job shadowing this time. The 1st Independent High School in Bratislava (hereinafter referred to as 1SG) was recommended by a colleague of mine. Although I did not take the idea very seriously at first, I eventually found myself in the chilly and slightly sleepy city on the Danube.
The 1st private grammar school and secondary school for students with general intellectual talent was established in 1991, with three co-founders still employed there. The Private Elementary School for Students with General Intellectual Giftedness was opened in 2009. Currently, the school comprises three different private study options: a nine-year elementary school, an eight-year grammar school, and a four-year grammar school. The last two share the same facilities, while the first is located in an adjacent building.
The school’s admission requirements are strict. The assessment of giftedness for admission to the first grade of the secondary school for students with general intellectual ability is conducted at a counselling centre. Identifying intellectual giftedness involves not only evaluating a child’s intellectual level in relation to their age (e.g. early reading and mathematical skills already evident in preschool) but also assessing their maturity, motivation, memory, social skills, creativity, concentration, and intellectual curiosity. The admission procedure for both the eight-year and four-year study programmes is based on written entrance examinations and school reports from previous studies. The competition is intense.
In most cases, each year group consists of a single class. In both primary and eight-year grammar school, each class is assigned a name (e.g. ‘Anchors’, ‘Jewels’, ‘Skippers’). In the four-year grammar school, however, only the first two years have named classes. Upon graduation, posters representing the cohort are displayed on the school walls.
Undoubtedly, this is a school of opportunities. In today’s fast-changing world, factual knowledge or expertise in a single field is no longer sufficient. Instead, flexibility and creativity, essential prerequisites for the future, are placed at the heart of the learning process. The school’s primary aim is to develop key life competencies, such as critical thinking, the confidence to ask questions, the ability to argue effectively, teamwork, and efficient planning, as well as strong IT skills.
These competencies are fostered from an early age and extend beyond individual subjects. They are developed through a variety of learning methods, including project-based learning, experiential learning, case studies, discussions with experts, and a balance of independent and group work, along with open-ended tasks. There is a strong emphasis on intrinsic motivation and collaboration. The school also places considerable importance on non-formal education and extracurricular activities. Learning is reinforced through museum visits and a wide range of excursions (including eco-excursions), where students apply their knowledge in real-life and foreign language settings.
1SG is engaged in several international projects and activities. The prestigious DofE (the Duke of Edinburgh Award) programme focuses on students’ independence and responsibility, helping them set goals for personal growth in different areas. By receiving recognition of their abilities, school-leavers gain a stronger advantage in the admissions process at prestigious universities. An impressive 90% of students continue their studies at universities, mostly abroad.
During their high school studies, a significant number of students are offered an international education through the Centre for Talented Youth, which enables gifted and motivated students to take online courses at American universities and high schools. This initiative has led to 1SG being officially recognised as a Partner School of the Centre for Talented Youth, distinguishing it as one of the few schools in Slovakia to hold this status.
The Erasmus+ Skills Development Fund has enabled many teachers and students to participate in courses and activities abroad. The Pan-European Educational Project is based on week-long exchanges where students from seven European high schools meet and work on a pre-selected topic in the areas of culture, history, and science, complemented by the International Theatre Project organised by one of the schools. The primary aim is to gain international experience, establish contacts, and explore other cultures. No less important is encouraging students’ creativity, networking, language and IT skills and strengthening empathy in young people.
During the final two years of study, the main focus is on preparation for the Maturita school-leaving examination. Students follow a structured programme in which they can shape their academic profile according to their future study plans. While core subjects such as Slovak, mathematics, foreign languages, and physical education remain compulsory, students choose additional subjects and seminars aligned with their intended university pathway. These may include a natural science profile (e.g. biology, chemistry, physics), a social science profile (e.g. history, social science, philosophy), or a mathematical-informatics profile. Students can also choose from different seminar pathways, although timetable constraints may limit such combinations.
In the last two years of study, students from both the eight-year and four-year programmes (forms 7–8 and years 3–4 respectively) are taught together in the jointly selected modules. In English, students taught by the same teacher attend regular lessons alongside optional seminar classes, such as Business English or Humanities English, held in double periods. English is optional in the final year, although most students continue with it. The Maturita examination, which consists of written papers in March and oral exams in May, includes Slovak, a foreign language at B2 level, and two additional subjects chosen according to students’ academic focus. Overall, the programme emphasises long-term goal setting, informed subject choice, and systematic preparation for further study.
During my job shadowing week at 1SG, I observed a wide variety of English and CLIL lessons across different year groups, which offered valuable insight into teaching approaches combining traditional and contemporary practices effectively. I attended both 45-minute and 90-minute lessons, including regular English classes, seminars, and CLIL sessions, which allowed me to compare different teaching styles and learning environments for students mostly in the 15–19 age range.
A particularly striking aspect is the strong emphasis on project-based and experiential learning. In CLIL lessons, students are engaged in higher-order thinking tasks such as evaluating historical events, debating contemporary issues (e.g. the use of AI in education), conducting SWOT analyses, and presenting research findings. These activities require students to think critically, justify their opinions, and work collaboratively. In the regular language classroom, a variety of effective teaching methods and approaches are employed to support active learning and student engagement.
Teachers implement authentic materials, e.g. magazines, to enhance relevance, as well as literature, creative writing, role plays, and real-life communication tasks to develop practical language skills in meaningful contexts. I was exposed to effective strategies for vocabulary acquisition and consolidation, pronunciation correction, and formative assessment, including peer feedback, structured reflective tasks, and continuous teacher–student interaction. Lessons incorporate efficient recall and summarising strategies, alongside an emphasis on reasoned argumentation, with students expected to justify their opinions. Such practices demonstrate how key competencies can be developed across different subjects and learning contexts.
Another important area is the integration of digital tools and technologies into classroom practice. Teachers make effective use of online resources, videos, and interactive tools such as Kahoot to increase engagement and support different learning styles. At the same time, students are encouraged to reflect critically on the role of AI, e.g. in discussions about its advantages, limitations, and ethical use in education. This balanced approach highlight how digital tools can enhance learning while still promoting independent thinking. Overall, the experience provided valuable insights into student-centred teaching and the effective use of ICT, while also encouraging reflection on how these approaches can be adapted to support personalised learning and improve student engagement in different educational contexts.
The school fosters a supportive and low-pressure atmosphere where students are encouraged to communicate freely with both their teachers and peers, collaborate, and view mistakes as a natural part of the learning process. Students are supported in active participation and feel confident to experiment with language.
Teachers act as facilitators and trusted authorities, guiding students through interactive activities, including pair and group work, presentations, discussions and debates, and world cafe-style activities. Language learning is frequently organised in a circle format, fostering interaction and a sense of equality between the teacher and students. These approaches clearly support meaningful learning and knowledge acquisition. Collaborative, cross-curricular learning is evident and forms an essential part of the everyday learning process.
Beyond the classroom, relationships within the school community stand out as a key strength. Interaction among teachers is notably warm and collegial, creating an atmosphere often described as a “big family”, shaped by the leadership of the principal and vice-principal. This positive environment extends to teacher–student relationships, which are characterised by mutual respect and openness. In line with private school standards, strong parental involvement reinforces a shared commitment to students’ academic success and overall development.
Despite the many strengths and the admirable, enviable aspects of both learning and teaching practices outlined above, it is important to acknowledge the advantages of our own physical learning environment, such as renovated facilities, well-equipped classrooms, and modern digital equipment. Furthermore, from a teacher’s perspective, having a dedicated classroom, rather than moving between rooms with teaching materials, is particularly beneficial for maintaining organisation and lesson continuity. At times, however, the level of freedom and flexibility seemed excessive.
Erasmus job shadowing proves to be an eye-opening experience even for experienced teachers, offering valuable insights into different educational approaches and encouraging reflection on one’s own teaching practice. Such experiences contribute to both professional growth and renewed motivation.
* Töövarjutamine toimus Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi rahastuse kaudu.
Erasmus+ programmi raames avanes meil võimalus osaleda õpilasvahetusel Saksamaal, Marlis, Loekamp Gümnaasiumis. Õpiränne toimus 19.–26. märtsil 2026 ning lisaks Eesti ja Saksamaa õpilastele osalesid projektis ka Kreeka vahetusõpilased. Kokku oli programmis 10 Eesti, 10 Saksamaa ja 15 Kreeka õpilast koos saatvate õpetajatega.
Projektinädal algas sooja vastuvõtuga koolis, kus meid tervitas kooli direktor, rõhutades, et koostöö Eesti kooliga oli kaua oodatud. Esimesel päeval tutvustasid õpilased oma riike ja koole ning said ülevaate Saksa koolielust. Nädala keskseks teemaks oli fotograafia ning linnaruumi jäädvustamine – toimusid töötoad, kus õpiti tundma erinevaid pildistamise tehnikaid ja perspektiive. Rahvusvahelistes gruppides liikudes avastasid õpilased Marli linna ning jäädvustasid oma nägemust linnakeskkonnast.
Õpirände jooksul toimus mitmeid põnevaid väljasõite. Külastasime Zeche Zollverein tööstuskompleksi, kus toimus giidiga ekskursioon ning praktiline fotograafiaülesanne.
Üheks nädala tipphetkeks kujunes ekskursioon Kölni, kus osales kogu rahvusvaheline grupp. Päev sisaldas linnaekskursiooni, jalutuskäiku Reini jõe kallastel ning külastust muljetavaldavasse Kölni Katedraali. See päev pakkus nii kultuurilisi elamusi kui ka võimalust omavahel veelgi paremini tuttavaks saada.
Projektitöö jätkus kogu nädala vältel rahvusvahelistes gruppides, kus õpilased töötasid ühiselt oma fotograafiaprojektide kallal. Lisaks külastasime Marli linnavalitsust, kus meid võttis vastu linnapea, pakkudes võimalust tutvuda kohaliku kogukonna ja juhtimisega. Projekti lõpus esitlesid õpilased oma töid ning reflekteerisid nii õpiprotsessi kui ka rahvusvahelise koostöö kogemust.
Nädala lõpetas külastus Signal Iduna Parki jalgpallistaadionile, mis pakkus õpilastele palju elevust ja uusi elamusi.
Lisaks õppetööle oli oluline osa ka kultuurilisel kogemusel. Õpilased elasid peredes, mis andis võimaluse tutvuda saksa igapäevaeluga ning luua lähedasi sõprussuhteid. Vaba aeg veedeti koos – suheldi, avastati ümbrust ja jagati oma kultuuri.
Kokkuvõttes oli õpiränne mitmekesine ja arendav kogemus, mis pakkus uusi teadmisi, arendas suhtlemisoskust ning tugevdas rahvusvahelist koostööd. Kõige olulisemaks väärtuseks kujunesid aga uued sõprussuhted ja avardunud maailmapilt. Juba põnevusega ootame maikuus Saksa õpilasi meile külla.
Suur aitäh Loekamp Gümnaasiumile ja Erasmus+ programmile selle võimaluse eest!
20.-24. aprillil veetsid 8. klassi õpilased Kadri, Lidia, Crystal, Loore Marii, Merilin, Helena Kristin, Cardo ja Harri koos geograafiaõpetaja Ele ja bioloogiaõpetaja Sillega Erasmus+ õpirände raames Poolas, Zespol Szkol im. Jana Pawla II w Babicy koolis. Projekti teemaks oli ökoloogia ja keskkonnahoid.
Esmaspäeval tutvuti Babicas asuva lasteaed-põhikooli ja selle lähiümbrusega. Tegemist on väikese külakooliga, kus õpib natuke üle saja õpilase. Kõik tunnevad kõiki ja paljude emad-isad, tädid-onud on selle kooli lõpetanud. Seejärel algasid sisulised tegevused tutvumaks kohaliku looduse ja ökoloogia teemadega. Õpiti tundma kohalikke puu- ja põõsaliike, vaadeldi mikroskoobi all kooli ümbrusest kogutud taimenäidiseid, meisterdati samadest looduslikest materjalidest meemenid. Lõpetuseks sai lähemalt uurida elusaid hiid-prussakaid ja tarakane, keda julgemad lausa kätte võtsid. Töötoa viis läbi piirkondlik ökoloogiakeskus.
Teisipäev algas noortel väga vara. Juba kell 6 algas väljasõit Tatra mägedesse, kus päeva esimeses pooles läbiti vapralt matk mööda liustikujõge üle mägikarjamaade, läbi kitsaste mäekurude ja pea kohal kõrguvate püstloodis kaljuseinte suurde, oma restorani ja numbritubadega, matkamajja, et puhata jalgu ja süüa tükk kuulsat õunakooki. Kokku oli noortel vaja matkata 11 km, mida läbiti rõõmsalt ilma nurinata, lõbusa laulmise saatel. Päeva teisel poolele külastati suusakuurortlinna Zakopanet, kus sõideti funikulööril ehk köisraudteel uhkelt kõrguvaid lumiseid mäetippe imetlema. Väljasõidu päev oli väga pikk, tagasi jõuti peale 22 õhtul, aga noored pidasid väga vapralt vastu.
Kolmapäeval olid tegevused planeeritud jälle koolimajas. Kuna 22. aprillil tähistatakse üleilmset Earth Day-d ehk Planeet Maa päeva, siis oli kool korraldanud tegevusi tervele kooliperele. Hommikupoolikul võtsid noored osa kooli ees oleva paavst Johannes Paulus II platsi korrastamisest ja paavsti kuju ette suure ilupeenra rajamisest. Rooma paavst Johannes Paulus II on nimelt kooli patrioot ja tema auks on koolihoones mitmeid elemente, mis tuletavad pidevalt meelde, et tegemist on katoliikliku maaga. Noored pidid muuhulgas puhastama paavsti kuju ja selle ümbrust, kaevama peenraid, rohima, paigutama ümber olemasolevaid ja juurde istutama uusi põõsaid ja rohttaimi, puhastama hekki jne. Tööd oli nii palju, et mitme tunni jooksul said käe külge panna pea kogu kooli õpilased. Lõpptulemuseks valmis uus suur ilupeenar, kuhu oli paigutatud ilupõõsaid, hortensiaid, kõrrelisi ja teisigi püsikuid. Päike oli mõnusalt soe, puud õites ja lausa lust oli sellise ilusa kevadilmaga õues toimetada. Pärastlõunal toimus teine töötubade blokk, kus erinevate mängude ja käeliste tegevuste käigus selgitati keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid.
Kahel koolis veedetud päeval pakuti noortele kohalikku koolitoitu, esmaspäeval saime maitsvat šnitslit kartulipüreega ja kolmapäeval kooli kokkade poolt eritellimusena meile valmistatud traditsioonilisi Poola prirogisid – soolaseid pelmeene, mis oli täidetud kodujuustu ja kartuli täidisega. Magustoiduks oli mahlane porgandikook.
Neljapäeval oli järjekordne õppekäik kuulasasse Lõuna-Poola linna Krakowisse, kus õpilasi ootas teemakohane maastikumäng, mis tutvustas muuhulgas ka Krakowi tuntuimaid vaatamisväärsusi. Noored pidid rahvusvahelistes gruppides etendama lühinäidendit prügikollist, vaatlema kaitseelemente linnamüüril, tantsima kuulsat Poola tantsu, mõtlema välja linnale keskkonnasloganit, filmima lohe tulepurset jne. Maastikumäng lõppes Krakowi loomamaias, kus juba Tallinna loomaaiast tuttavate loomaliikide kõrval nägid noored ka kaelkirjakuid, pingviine, möiraahve ja aasia lõvisid.
Reedel anti noortele kätte projektinädala tunnistused, kallistati ja tänati võõrustajaid ja oligi aeg tagasi Eestisse lennata. Väga kurvaks meie noored aga ei jäänud, sest juba 25.-29. mail on Saku Gümnaasiumisse oodata vastukäigule meid võõrustanud Poola õpilasi ja nende õpetajaid.
Mis on üldse Eesti Õpilasesinduste Liit ehk Õpilasliit?
Õpilasliit on kooli õpilaste esindusorgan, mis kaitseb õpilaste huve ja seisab nende õiguste eest. See annab õpilastele võimaluse kaasa rääkida koolielus, korraldada sündmuseid ning teha koostööd õpetajate ja kooli juhtkonnaga, et muuta kool paremaks ja meeldivamaks kõigi jaoks.
Sellel aastal käis meie kooli õpilasesindus KÕIGIL liidu üritustel! Nendeks olid sügisel (31.10. 2025- 02.11. 25) toimunud Tamsalu Kooli LIII Üldkoosolek, Avaliku poliitika sisendikorjeüritus (APS) (15.11. 25),
Õpilasesinduste koolituspäe (12.12.25), Sallivuskonverents ,,Salliv Kool” (16.03.2026) ja kevadel (03.04.26- 05.04.26) toimunud Keila Kooli LIV Üldkoosolek.
Õppeaasta alguses toimunud üldkoosolekul olid kohal meie õpilasesinduse president ja asepresident Helena Kristin Ristlaan ja Margarita Sööt. Seal oli meil võimalik osaleda delegaatidena. Koosolek toimus kolmel päeval ja meil oli võimalik kaasa rääkida majandus- ja tegevusaasta aruannete koostamisel, mitmete seisukohtade osas ning juhatuse ja revisjonikomisjoni valimistel kaasa lüüa . Sündmuse vältel oli võimalik avaldada arvamust erinevate hariduspoliitiliste teemade üle.
Õhtul oli meil ka vaba aeg, kus saime suhelda teiste koolide õpilasesinduste liikmetega ja leida ühiseid muresid ning omavahel jagada häid nippe õpilasesinduse töö arendamiseks. Pärast üldkoosolekut said meie president ja asepresident väga palju häid suhteid ja ka mäletusi, mis jäävad kauaks meelde.
APS-il osalesid meie ÕE gümnaasiumi president Maya Lorena Medina ja põhikooli ÕE koolielu valdkonnajuht Kristo Palmiste ning valdkonna liige Marcel Elias Pil.
Mis on APS? See on Õpilasliidu avaliku poliitika valdkonna korraldatav üritus, kus me maailmakohviku stiilis endale sisendit hangime. Seda sisendit kasutame hiljem enda seisukohtade loomiseks. Teeme seda just selleks, et kaasata õpilasi hariduspoliitika igapäevaellu ja meie tegemistesse.
Päeva jooksul said meie õpilased suhelda erinevate õpilasesinduste liikmetega ja jagada oma mõtteid, kuidas oleks võimalik parandada erinevaid õpilasi puudutavaid teemasid oma koolis. Andsime ka teistele õpilasesindajatele ideid, kuidas oleks võimalik neid teemasid teistes koolides parandada. Päev möödus suhteliselt kiiresti rääkides kaasa neljas erinevas teemablokis.
Õpilasesinduste koolituspäeval osalesid meie põhikooli ÕE president Helena Kristin Ristlaan, asepresident Margarita Sööt, kommunikatsiooni valdkonnajuht Kirke Aljas ja ÕE liige Mirek-Andreas Ruht.
Õpilasesinduste koolituspäeva eesmärgiks oli anda õpilasesinduste juhtidele ja liikmetele edasi vajalikud pädevused efektiivseks õpilaste huvide kaitseks. Sündmuse teemadeks on muuhulgas õpilaste õigused, õpilasesinduse dokumetatsioon ja koolidemokraatia.
Sallivuskonverentsil oslesid meie põhikooli ÕE president Helena Kristin, asepresident Margarita ja Mirek-Andreas.
Sellel aastal olid fookuses kiusamise erinevad vormid, sallivus ja kaasatus ning turvalise ja toetava koolikeskkonna loomine. Meie eesmärgiks on toetada õpilaste heaolu koolis ning suurendada teadlikkust vaimse tervise olulisusest. Läbi esinejate ja noorte endi kogemuste said osalejad parema arusaama sellest, kuidas nad ise saavad panustada nii enda kui ka teiste heaolusse ning kuidas märgata ja ennetada vaimse tervisega seotud muresid.
Päeva jooksul oli meil ka võimalus registreerida ühte töötuppa. Meie president Helena Kristin valis lastekaitse teemalise töötoa. Siin on tema arvamus sellest: “ Ma olin alguses kahe töötoa vahel, millest üks oli Sisekaitseakadeemia ja teine Lastekaitse Liidu oma. Lõpuks osutus valituks lastekaitse, kuna see oli teema, millest ma vähem teadsin. Töötoas olime jaotatud gruppidesse, kus igas grupis oli neli inimest kellest üks lastekaitse saadik. Seal saime kohe tuttavaks ning seejärel jagati meile kõigile sedelid, kus oli ühe noore taustalugu, kus pidime mõtlema, et oleme tema kehas, kuid oma vanuses. Kui õigesti mäletan, oli minul noor, kes ei tahtnud üldse koolis käia, vanemad olid tihti kodust ära ja ma ei suhelnud kellegagi ehk mul polnud sõpru. Kõik rääkisime oma noore tausta ära ja proovisime leida, millised on antud noore mured ja võimalikud lahendused nendele. Mõni noor oli kogu aeg kodus, sest tal oli haigus, mis sundis kodus viibima, mõnel olid halva suhtumisega vanemad. Mulle isiklikult väga meeldis see arutelu, sest sellega saime näha, kuidas kõik noored ei ole võrdsed ja see, kuidas mõni õpilane võib tunduda koolis vaikne, kuid see ei anna õigust teda kuidagi kiusata, kuna me ei tea, mis tal kodus võib toimuda.”
Kõige hiljutisemal üritusel ehk kevadisel üldkoosolekul Keilas osalesid president Helena Kristin (esindas põhikooli ÕEd), asepresident Margarita (lisaks oli meie asepresident Margarita seal korraldusmeeskonna liige!!) ja Mirek-Andreas (esindas gümnaasiumi ÕEd).
See koosolek oli sisult sama, mis eelmine. LIV Õpilasliidu üldkoosolek toimus Keila Koolis, kuhu kogunesid õpilasesinduste liikmed üle Eesti. Päeva jooksul toimusid erinevad arutelud ja grupitööd, kus osalejad said avaldada oma arvamust ning pakkuda lahendusi koolikeskkonna parandamiseks.
Lisaks ametlikule osale pakkus üldkoosolek võimalust tutvuda uute inimestega ja vahetada ideid teiste koolide õpilastega. Meie õpilasesindus tõi esile, et üritus oli inspireeriv ja motiveeriv, andes osalejatele julgust olla aktiivsemad ning rohkem kaasa rääkida oma kooli ja hariduse arengus.
Meie õpilasesindus jääb juba ootama järgmise õppeaasta Õpilasliidu sündmusi! (PS jälgi Õpilasliidu Instagrami ja Facebooki, sest pole kaua jäänud nende Suvekoolini, kus on võimalik osaleda paljudes huvitavades töötubades, rääkida kaasa koolipoliitika valdkonnas, leida sõpru, kes võivad jääda kogu eluks ja veeta lõbusaid õhtuid sõpradega!)
Teksti pani kokku Helena Kristin Ristlaan.
Alanud on Saku Gümnaasiumi koolimütsi tellimine. Rohkem infot siin.
7. mai kell 18.00 - lastevanemate koolitussari "Miks ja mis muutus koolitoidus?"
20. ja 21. mail - III trimestri tunnustussündmused alg- ja põhikoolis
22. mail algusega 14.30 - koolijuhi tänuvastuvõtt kooli väga hästi esindanud 1.-12. klassi õpilastele ja nende juhendajatele
28. mail 10.00-12.00 - Traani tee spordiväljakul 9. klasside tutipäev, algusega 18.00 8.-9. klasside diskoõhtu algkooli aulas
29. mail algusega 13.00 - 9. klasside lõpukell gümnaasiumi aulas
9. juunil - 2025/2026. õppeaasta lõputrall Traani tee 1 õppehoone ees
12. juuni kell 12.00 ja kell 15.00 - 9. klasside lõpuaktused
19. juuni kell 12.00 - 48. lennu lõpuaktus