Protokollid

Koosoleku protokoll nr 1

20.10.2017

Koosolekul osalesid:

Täiskasvanud: Merike Kosesson; Ea Jaanimägi, Monika Sügis, Margit Toomlaid

Lapsed: Eva-Lota Rebas, Tuule-Mae Kaljumets, Oskar Talts (Mesimummid); Kristofer Kruuse, berta Siimson, Mihkel Jüri Ruut (Rõõmuritsikad);Kaspar Jürgens, Lisette Jussmann, Oliver Hendrik Lillepärk (Merlõvid)

1. ARUTATI:

Eco-Schools`i meeskonna töökorraldus ja meeskonna juht ja juhi roll

OTSUSTATI:

  • Töörühma juht on MERIKE KOSESSON
  • Kodulehele infot paneb MARGIT TOOMLAID
  • Oma rühma tegevustest paneb IGA RÜHM ise oma info ülesse server kettal olevasse Eco-Schooli kausta

2. ARUTATI:

Laste töörühmale töö eesmärkide ja töö korralduse tutvustamine

OTSUSTATI:

Edasised nõupidamised hakkavad toimuma kord nädalas neljapäeval, seni kui keskkonna ülevaatus on tehtud.

TÖÖKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED: neljapäeval on nõupidamine, kus valime välja järgmised laste vaadeldava valdkonna alalõigud ja analüüsime eelmise vaatluse tulemusi. Reedel koostame vaatlusehe/küsimustiku. E,T,K lapsed vaatlevad/küsitlevad.

3. ARUTATI:

Välja töötada KESKKONNA PÕHIMÕTTED

OTSUSTATI:

Kasutada laste spontaanset sõnastust:

RANNAMÕISA LASTEAIA KESKKONNA PÕHIMÕTE ON:

KÕIGE TÄHTSAM ON SEE, ET MA OLEN LAHKE. SIIS ON MINU SÕBER LAHKE. JA SIIS ON KA KOGU LOODUS MEIE VASTU LAHKE: ANNAB MEILE SÜÜA JA KASVATAB VILJA.

4. ARUTATI:

Kuidas saame kaasata vanemaid ja milline on nende roll

OTSUSTATI

Lapsed rääkisid kuidas nende emad teevad tervislikke näkse (kommi asemel) ja sid välja, et nad võiksid tulla lasteaeda, et koos lastega neid teha

5. ARUTATI:

Ajurünnak : millised on need keskkonna valdkonnad, mis võivad kahjulikuks osutuda. Mida saavad lapsed vaadelda.

OTSUSTATI:

  1. Õue mänguasjade kasutamine ja oma kohale ära panemine
  2. Loodusliku materjali kasutamine õppetöös ja mängus
  3. Lõkkel toidu valmistamine
  4. Paberi korvide olemasolu ja nende kasutamine
  5. Lambid, millal põlevad ja millal on kustutatud
  6. Toasoe ja avatud aknad/uksed
  7. Vee kasutamine
  8. Toidujäätmed, nende vähendamine ja ümbertöötlus
  9. Riiete kasutamine, taaskasutamine, teise ringi kasutamine


Koosoleku protokoll nr 2

01.11.2017

Koosolekul osalesid:

Täiskasvanud: Merike Kosesson; Ea Jaanimägi, Monika Sügis, Margit Toomlaid

Lapsed: Eva-Lota Rebas, Tuule-Mae Kaljumets, (Mesimummid); Kristofer Kruuse, Berta Siimson, Mihkel Jüri Ruut (Rõõmuritsikad); Kaspar Jürgens, Robin , Oliver Hendrik Lillepärk (Merlõvid)

1. ARUTATI:

Esimese vaatluse perioodi kokkuvõte ja tulemused.

Lapsed tutvustasid oma vaatluslehtede abil tulemusi.

Hinnagud:

  1. Lapsed mängivad õuealal päris hästi ja kasutavad ka mänguasju kenasti.
  2. Hilisem koristamine on halb. Asjad tuuakse küll riiuli juurde, aga jäetakse hunnikusse (Kaspari tähelepanek)

Mida on võimalik teha, et olukord paraneks:

    1. Ma pean olema ise kõigepealt eeskujuks ja siis teised näevad kuidas õige on
    2. Kutsun oma sõbrad appi koristama ja siis tulevad teised ka
    3. Võib minna rühmadesse koosolekut pidama kuidas on õige mängimine ja koristamine ja miks sedan nii just tuleb teha

OTSUSTATI:

Järgida kõiki isikliku eeskuju võimalusi Eva-Lota läheb reede hommikul teiste rühmade hommikuringi rääkima mänguasjade hoidmise vajalikkusest. Teda aiatavd ja toetavad Oliver ja Kaspar

2. ARUTATI:

Uus teema ja lapsed valisid endale uued uurimis alad

OTSUSTATI:

Teema: eluriikus, loodus ja õueala.

Laste uurimise valdkonnad on järgmised:

  1. kas teame millised putukad, linnud ja teised loomad elavad või külastavad meie õuealal/Merilõvid
  2. Kas õuealal on lindudele pesakaste ja toidumajakesi, putukahotelle/Rõõmuritsikad
  3. Kas meil on rajatud aed-ja köögiviljapeenrad, et lapsed näeksid kuidas kasvavad toidutaimed/Mesimummid
  4. kas rühmal on oma peenar või toalilli mille eest hoolitseda/Mesimummid

3. ARUTATI:

Nõupidamise lõpuks pakkus Eva Lota oma ema tehtud tervislikke näkse, mis olid suurpärased ja mis võiksid olla müügis ka Jõululaada Tervisesahvris

U�O^�

Koosoleku protokoll nr. 3

9. november 2017

Koosolekul osalesid:

Täiskasvanud: Ea Jaanimägi, Monika Sügis, Merike Kosesson

Lapsed: Oliver Hendrik Lillepärk,Lisette Jussmann,Karmel Must(Merilõvid), Eva-Lota Rebas,Tristan Jaago,Karmen Timusk(Mesimummid),Kristofer Kruse,Elis Villers,Karl Metsa (Rõõmuritsikad)

1. Arutati: 2 .VAATLUSPERIOODI KOKKUVÕTE JA UURIMISVALDKONDADE TULEMUSED

Lapsed tutvustasid oma vaatluslehtede abil tulemusi :

1.1 Mesimummid tegid kokkuvõtte oma rühmatoas kasvavate taimede olemusest ja hulgast. Lapsed kirjeldasid protsessi,kuidas said teadmisi toas kasvavate taimede kohta ja nende vajalikkust .

1.2.Rõõmuritsikad loendasid lindude pesakaste ja uurisid,mis seisukorras need on.

1.3 Merilõvid tutvustasid loomi,linde ja putukaid,kes elavad või külastavad meie õueala.

Laste hinnangud uurimistulemustele:

1. Rühmatoas kasvavad lilled on vajalikud, toodavad hapnikku,puhastavad ümbritsevat keskkonda,pakuvad silmailu.

2. Lindude pesakaste on õuealal piisavalt, kuid neid tuleks puhastada ja osad pesakastid on paigutatud liiga madalale.

3. Lasteaia õuealal elab väga palju looma-, linnu-ja putukaliike, kuid see sõltub ka aastaaegadest. N. talvel külastavad õueala tihti tihased, praegusel aastaajal on vähe liikvel putukaid,sest putukad valmistuvad talveks.

OTSUSTATI:

1. Mesimummid jätkavad uurimist, et välja selgitada kogu lasteaias kasvavate toalillede liigid ning koostavad nende kohta nimekirja.

2. Rõõmuritsikad selgitavad välja kõikide lindude pesakastide ja toidumajakeste seisukorra

3. Merilõvid täiendavad jooksvalt tabelit õuealal leiduvatest loomadest,lindudest ,putukatest

2. ARUTATI :

Uus teema –KLIIMAMUUTUS

Lapsed arutlesid teemal, mida saab ise teha , et rühmas tekiks vähem toidujäätmeid,millised toidujäätmed viiakse kompostikasti,kas talvel on ka võimalik kasvatada rühmas maitsetaimi ja miks on kasulik ise kasvatada maitsetaimi. Jõudsime järeldusele,et sööki tõsta tuleks endale niipalju nagu ära jõuad süüa,endakasvatatud maitsetaimed on paremad-me ei kasuta väetisi ja saame toidus kasutada värskeid maitsetaimi.

OTSUSTATI:

1. Katsetame,kuidas kasvavad maitsetaimed meie rühmades talvel, kui valgust vähe - Mesimummid kasvatavad sibulat,Merilõvid tilli ja Rõõmuritsikad salatit

2. Selgitame järgmise nädala jooksul välja , kuipalju toidujäätmeid päeva jooksul tekib (kaaludes jäätmete koguse)

Koosoleku protokoll nr. 4

16.november 2017

Koosolekul osalesid:

Täiskasvanud: Merike Kosesson, Ea Jaanimägi,Monika Sügis

Lapsed: Oliver Hendrik Lillepärk, Robin Loog, Kaspar Jürgens (Merilõvid), Karl Metsa, Kristofer Kruse , Elis Villers (Rõõmuritsikad), Tristan Jaago, Karola Vallimäe (Mesimummid)

  1. ARUTATI:

Mis on keskkond? Mis vahe on keskkonnal kodus, lasteaias? Kas sa tajud lasteaeda tulles, et meil on keskkonnasõbralik lasteaed? Mida tähendab keskkonnasõbralikkus?

Laste arvamused olid järgmised:

  1. Kodus on müra vähem, keskkond on rahulikum
  2. Lasteaias on mängukeskkond põnevam-palju mänguasju,õues on huvitavam
  3. Lasteaed on metsa ja mere läheduses, saab palju loodust uurida
  4. Loodus ja mets läheduses tähendavad seda, et õhk on puhtam kui linnas

OTSUSTATI:

Laste keskkonnaülevaatuse küsimustikku alustame küsimusega- mida tähendab keskkonnasõbralikkus?

2. ARUTATI:

Kõik rühmad tegid kokkuvõtte toidujäätmete kaalumise tabelist. Toidujäätmeid kaalusid lapsed kõigil kolmel toidukorral nädala jooksul.

Laste arutelu käigus selgus, et toidujäätmeid tekib palju, kui toit ei maitse.Samas on need toidud, mida lapsed järgi jätavad, rühmiti erinevad. Ühel korral nädalas ei tekkinud õhtuootel toidujäätmeid üldse . Toidujäätmeid tekkis sel nädalal ühe toidukorra kohta rühmas keskmiselt 1,38 kg, mis laste arvates tundus väga suur kogus.

Koosolekul osalejad lapsed arvasid, et nemad on olnud kindlasti eeskujuks teistele, et vähendada rühma toidujäätmeid.

OTSUSTATI:

  1. Järgmisel nädalal (20.- 24.novembrini) , selgitame igaüks oma rühmas, mis on kliimamuutus ning kuidas toidujäätmed on seotud kliimamuutusega
  2. Teeme selgitustööd ja püüame rühmas toidujäätmeid vähendada
  3. Kaalume toidujäätmed sel nädalal kõigil kolmel toidukorral ja võrdleme koguseid eelneva nädalaga

Koosoleku protokoll nr. 5

15.MÄRTS 2018

Koosolekul osalesid:

Täiskasvanud: Margit Toomlaid,Merike Kosesson,Ea Jaanimägi,Monika Sügis

Lapsed :Eva-Lota Rebas,Tristan Jaago,Lisette Jussmann,Oliver-Hendrik Lillepärk,Robin Loog,Henry Lillepea,Elis Villers,Kristofer Kruse

ARUTATI: 1.Kas ja kuidas oleme kokku hoidnud elektrit?

Lapsed võrdlesid elektrienergia kulutamist 4 viimase kuu vältel. Tabel elektrienergia kulutamisest:

November-7576 kwh

Detsember-7147 kwh

Jaanuar-8102 kwh

Veebruar-7313kwh

Eelmisel aastal,2017.aasta jaanuaris,kulus elektrit 11212kwh

Andmete võrdlemisel jõudsid lapsed järeldusele ,et elektrienergiat kulub kuude lõikes erinevalt,vahel rohkem,vahel vähem,kuid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kulub elektrit vähem.Lapsed arutlesid teemal,kuidas on saavutatud see,et elektrienergiat kulub oluliselt vähem kui eelneval aastal. Mida selleks on tehtud?Olulistest parandustest,mis ette on võetud andis ülevaate direktor Margit Toomlaid:

1.Õuevalgustite pirnid on vahetatud 6-vatisteks (20-vatiste asemel)

2.Paljud pirnid (n.galeriis,Exit pirnid) on vahetatud Led pirnide vastu (15-voldised 5-voldiste vastu)

Laste arvates aitas elektrit säästa ka see,et Rohelise Kooli meeskond käis pisteliselt kontrollimas ruumides valgustite kustutamist.

OTSUSTATI: Rohelise Kooli meeskond kontrollib ka edaspidi elektrienergia säästlikku kasutamist ruumides

ARUTATI:2.Kuidas oleme kasutanud vett ja mida oleme teinud selleks,et vett kokku hoida?

Veekulu kuude lõikes:

Oktoober-101 m3

November-86m3

Detsember -69m3

Jaanuar-94m3

Veebruar-68m3

Lapsed võrdlesid veekulu kuude lõikes ning jõudsid järeldusele,et veekulu on suur ja kuude lõikes väga erinev.Arutlesime teemal,miks on lasteaias veekulu suur?

Laste arvates ei tohi käte pesemisel lasta vett kraanist lihtsalt joosta,aitab ka see,kui käia rühmades vee kasutamist kontrollimas ja meelde tuletamas vee säästlikku kasutamist.Samuti on kokkuhoid ka see,kui joogivett kraanist lastes võtad vett poole kruusi kaupa.Palju läheb vett,kui tehakse basseinipäevi.

Jõudsime järeldusele ,et lasteaias on väga palju tehtud ära vee säästmiseks:

1.Kõikidesse rühmadesse on WC poti asemele paigaldatud pissuaar

2.Vahetati välja nõudepesumasinad

3.Vee säästlikku kasutamist kontrollib Rohelise Kooli töörühm

OTSUSTATI:Rohelise Kooli töörühm teeb selgitustööd ka edaspidi kõikides rühmades,et jätkuks vee säästlik kasutamine

3.PRAKTILINE ÜLESANNE:Koosolek lõppes lastele praktilise ülesande andmisega-lapsed pidid käima rühmades ja selgitama välja millises rühmas on vee seisukohalt midagi valesti.Lastel oli võimalus küsitleda ka rühmapersonali.

Lapsed said väga hästi ülesande täitmisega hakkama.Ühiselt tegutsedes avastati,et Mürakarude rühmas ei tule sooja vett ning rühmas lastakse seetõttu vett kraanist väga kaua joosta.

OTSUSTATI:Veerike tuleb parandada (Parandatakse 16.märtsil)

4.ARUTATI: Kellel on Rohelise Kooli tööst kasu?

Laste arvates on kasu eelkõige meile endile,lasteaiale,loodusele,kogu maailmale.Ja sellest oleks kasulik rääkida kodustele-vanematele,õdedele-vendadele.

LISA 1. RESSURSIKULU ANALÜÜS

ressursi analüüs.xlsx

Koosoleku protokoll nr.6

13. 04. 2018

KOOSOLEKUL OSALESID:

Täiskasvanud :Margit Toomlaid,Monika Sügis,Ea Jaanimägi,Merike Kosesson

Lapsed:Karmel Must,Kaspar Jürgens,Lisette Jussmann,Eva-Lota Rebas,Tristan Jaago ,Henry Lillepea,Kristofer Kruse,Elis Villers

1.ARUTATI:Ülemaailmne keskkonnategude nädal –kuidas osaleme?

Sel nädalal tegelevad paljud inimesed maailmas keskkonnasäästlike tegevustega ning panustavad sellesse,et ümbritsevat keskkonda paremaks muuta.Mida võiksime sel nädalal teha,et oleksime kogu maailmale kasulikud?

Laste arvamused:1.Ei tohiks prügi maha visata ja peaksime ka teistele seda pidevalt meelde tuletama

2.Korraldaksime talgud,teeksime korda lasteaia ümbruse

3. Püüaks vähem toitu raisata ja püüda,et toidujäätmeid tekiks võimalikult vähe

Koosoleku juhataja Margit Toomlaid selgitas lastele,kuidas toidujäätmed kahjustavad ümbritsevat keskkonda ja kogu maailma.

Kõik koosolekul osalejad nõustusid sellega, et ülemaailmsel keskkonnategude nädalal (16.-20.aprill) võiks pöörata tähelepanu toidujäätmete vähendamisele oma lasteaias.

OTSUSTATI: 16.-20 aprillini võtame osa ülemaailmsest keskkonnategude nädalast, püüdes vähendada igapäevaselt toidujäätmete hulka

2.ARUTATI:Kuidas kaasame keskkonnategude nädalal kogu lasteaia?

Laste arvates peaks kõik töörühma liikmed oma rühmades selgitama tervisliku toitumise põhimõtteid ja soovitust-tõsta endale niipalju toitu,kui ära jõuad süüa.Lapsed olid valmis minema ka teistesse rühmadesse,et selgitada ,kuidas mõjutab jäätmete vähendamine keskkonnatingimusi ja mida saab iga laps ära teha, et tekitada vähem jäätmeid.

OTSUSTATI: 1.Suuremad rühmad selgitavad väiksematele,kuidas erinevad toiduained menüüs on lapse tervisele kasulikud ning miks tuleks toitu vähem järgi jätta. Mesimummid selgitavad Murumunadele,Merilõvid-Midrilindudele ja Rõõmuritsikad – Mürakarudele.Suuremad lapsed aitavad ka väiksematel toidujäätmeid kaaluda ja jäätmete kogused tabelisse märkida.

2. Kaalume ainult enda söögikorrast ülejäänud jäätmeid ning kanname tulemuse tabelisse (eraldi kõik 3 söögikorda- hommikusöök,lõunasöök ja õhtuoode).

3. Võtame eesmärgiks- Rohelise Kooli töörühm teeb laste hulgas selgitustööd,mille tulemusel vähendame nädala jooksul oluliselt toidujäätmete hulka.

4.Reedel,20.aprillil, teeme kokkuvõtted ja kajastame meie lasteaia keskkonnategu sotsiaalmeedias.