Meri ja rannik

VÄIKESED 3a MURUMUNAD käisid MINE METSA PÄEVAL 27.septembril mere ääres esimest korda. Vaatasime, kuulasime ja katsusime. Leidsime sügisesi värve metsas, murumuna seene ja vaatlesime luigeparve, kes valmistub lennuks soojale maale. Merelt olid just randunud kalurid paadiga ja võrkudes siplesid kala. Kaugel merel oli näha võimsaid laevu ja nende ümber kuulsime kajaka kisa.

Tegime mere äärde lõkke ja ajasime varda otsa head ja paremat.

Kui me lahkusime, siis maha jäi meist puhas kallas ja kaasa tuli mõnus suitsuving riiete küljes.

EESMÄRK: märgata loodust ja tunda ennast ühena meist ümbritsevast keskkonnast.

MERE-ADRU-BATUUT

Eesmärgid: katsuda ja tunnetada mere märgust, kivide siledust ja liivaterade karedust.

Hüppasime pehme mereadru peal ja saime natuke kogemata märjaks.

TORMI-OTSIJAD

Eesmärgid: kuulata tormise mere mühinat, luigeparve häälitusi ja tuule sahinat lehtedes.

Kuulasime võrdluseks Tšaikovski „ Luikedejärve „ muusikat ja avastasime, et tuulel on palju erinevaid hääli.

MEREKALDA AARDED

Eesmärgid: vaadelda merekallast ja märgata merest väljauhutuid asju: teokarpe, vetikaid, väikesi surnuid kalu.

Leidsime hiljem rühmas asju, mis on meie endi poole jäänud kasutult järele jne üritasime nendega hüvasti jätta (katkised mänguasjad, kunstitööd jne)

KALAPÜÜK JA UDULAEVAD.

Eesmärk: vaadelda mere ääres kalalaevu, paate. Leida võrdlusi filmides ja raamatutes. Tutvuda Johann Trsitani õnge ja lantidega.

Nägime läbi udu suuri kalalaevu, leidsime väikesi surnuid kalu. Vestlesime kala-elu mõttest ja vaatasime kalapüügist filme. Johann Tristan jagas meiega oma kalapüügi vahendeid. Mängisime kalapüüki ja joonistasime Balti kilusid.

EESTI RÄIM

Kes on räim ja kus ta elab? Miks ja kus ta elab? Miks me teda armastame ?

Saime teada, et räime ja kilu vahe on see, et räimel on suuremad silmadJ Saime teada, kui maitsev ta on ja tema lõhn jääb riietele kala praadides külge. Teame ka seda, et ta elab meie lähedal meres ja et ta on eestlastele kõige tähtsam kala. Vaatasime filme kuidas teda püütakse ja austame ja sööme kala

KELGUGA PANKRANNIKULT OTSE MERRE ....

Meil on oma rada, kus vastlapäeval liugu lasime, ehk otse pangalt mere poole.

See on väikeste Murumunade KODU-KELGUTAMISE- RADA.

Pankrannikul on puid ja põõsaid täis ja mere äär on jää all. See hetk kust maa sai mereks või vastupidi jäigi meil avastamata. Kaldal on puud, põõsad ja pilliroog, mere ääres ja meres kivid. Aga kui jää on enda alla võtnud kõik, siis kus lõppeb ja algab meri?

MEREKALA-ORDENID , EESTI 100

Miks antakse ordeneid ja milliseid väärikaid ameteid kannab meri?

Saime teada kui tähtis amet on kalur, meremees, pootsman ja kapten.

Autasustasime Esimese astme Merekala ordenitega ka meie väärikaid mere äärseid kodanikke , kes on sellel õppeaastal panustanus MERE JA RANNIKU uurimisele ja austamisele.

MERE JA RANNIKU TARKUSEPÄEV.

Vaatlesime filme, otsisime internetist pilte. Avastasime mere , metsa ja rannikuteemalisi raamatuid.

Saime teada, et männil on tugev juur, mis hoiab ta püsti mererannikul ka kõige tugevama tormiga. Tundsime ära raamatutest tuttavaid merelinde ja hakkasime kevade alguse puhul rändlinde koju ootama.

ÕHUS ON HÄÄLI.

Eesmärk: Mis hääled tulevalt merelt? Kes või mis neid teeb? Kuidas vastab merele rannik?

Kuulasime ja avastasime enda ümber hääli. Õpetaja näitas lastele videot, kus jää kriuksub lagunedes nagu vana kappJ Mere ääres kuulsime , et merelinnud kisavad ja „rannalinnud“ laulavad. Lained mühisevad ja liiv sahiseb. Lähedal majast kostus ehituse müra.

„KAJAKAD KISAVAD RANNAL“

Kes on need linnud, kes elavad merel, kisavad, kaklevad ja neid on 15 liiki? Mis nad ründavad kui keegi rannal kividele läheneb?

Vaatlesime/ kuulasime mere ääres kajakaid, uurisime nende eluolu kohta raamatutest ja vaatlesime filme ja õppisime ära tundma hõbe-, mere ja naerukajakatJ Teame, et kajakad kaitsevad oma pesa ja lubame, et meie nende pereelu ei sega.

PÄIKE MERE KOHAL

MIKS ON KULDNE PÄIKE VAHEL PUNANE, MUST, LILLA , SININE VÕI EI TEA MIS VÄRVI VEEL?

Vaatlesime erinevaid õpetaja tehtud merepilte, pildistasime mere kohal eredat kuldset päikest ja uurisime internetist, miks on taevas erinevat värvi. Saime ka ise kujundada oma lemmikpäikese ja andsime ka talle oma nime. Nii tekkisid : jääpäike, tormipäike, soe päike, kodupäike, loojapäike jne.

USSIKUNINGAS JA TEMA KUNINGRIIK

KELLE KODU ON MEIE RANNAKIVIDE VAHEL? KUIDAS ME TEDA ÄRA TUNNEME? KUIDAS LÄBI SAAME?

Meie rannakivide ja võsa vahel elab igal aastal ühes ja samas kohas nastikute perekond. Päikselistel päevadel mõnulevad nad kambas kerratõmbunult ega ehmu meie sammude ega ka laste uudishimulike pilkude peale. Murumunad teavad, et nastik elab oma elu ja me ei sega tema valitsemist oma ussikuningriigis. Ja meie ei karda teda (sest miks peaks ?) teeme ka vahet rästikul ja nastikul. Esimesega pole olnud au kohtuda ja seda me ka eriti ei taha. Unejutuks jutustas õpetaja ussikuningast ja tema nõiutud kuningriigist.

MERE MÕÕDULINT

Miks on vahel meri otse kaldal puude all? Vahel aga on meri kaugel, rannal ardruvallid ja suurtel kividel on värvilised triibud peal?

Saime teada, millal on merel MÕÕN ja millal TÕUS . Teame, et kui taevas on kuu, siis see tõmbab mere enda poole ja meri on üle kallaste.

Mõõna ajal on aga vesi kadunud ja me saame kõndida otse suurte kivideni , kaluri kollane paat on väga kaugel.

Kivi-triipude pealt oskame nüüd vaadata, kui kõrgel ja kui madalal on vahel vesi. Kivid on mõõdulindid.