Globaalne kodakondsus

MERILÕVIDE RÜHM

Maailmaruum.

Teemasse sisseelamiseks käisime tutvumas väljapanekuga Energia Avastuskeskuses. Otsisime vastuseid küsimustele: millised planeedid on Päikesesüsteemis? Kas Kuul elavad päris „jänesed“? Kuidas tekib välk ja staatiline elekter? Milliseid helisid saab tekitada ja kuidas nad levivad?

Novembrikuus meisterdasime magamistuppa planetaariumi-päikesesüsteemi ja tähistaevaga. Saime vastused küsimustele: Miks on Maa ainuke planeet , kus on elu? Missugused on teised päikesesüsteemi planeedid? Millal on Maal öö ja millal päev? Kui kaugel on tähed meie planeedist?

Maailmas olevad maad ja elavad rahvad – Itaalia.

Külastasime Itaalia restorani Lucca,kus tutvusime restorani köögipoolega ja õppisime tundma Itaalia kokakunsti saladusi- õppisime ,kuidas rullitakse pitsatainast ja kui õhuke see peab olema. Saime teada, mida pitsale peale pannakse ja mis järjekorras. Koos sõbraga valmistatud pitsa oli väga maitsev!

Eesti omad kombed.

Kadripäeval maskeeris Merilõvipere ennast punapõskseteks kadrideks- käisime teistele rühmadele karjaõnne viimas,titele hambaraha lunimas ja laste kirjaoskust kontrollimas. Laulsime kadrilaule,ajasime lambaid lauta ja mõistatasime mõistatusi. Nagu ikka kombeks lõppes kadrijooks rühmas ühise „andide“ maitsmisega.


MAAILM VERSUS MEIE

Jaanuarist alustavad Merilõvid uurimisretke Ameerikas. Mesimummid aga hakkavad avastama Artikat ja Antarktikat.

Kevadel, kui maad ja rahvad selged, siis võtavad väikesed teadlased ette retke naaberrühma ja vahetavad oma teadmisi. Ehk siis Merilõvid viivad Mesimummid seiklema Ameerikasse ja vastupidi.


GLOBAALNE K.docx

MERILÕVIDE RÜHM

AVASTAME AMEERIKAT ....

.... kujuteldava laevaga sõitsime üle Atlandi ookeani ja saime teada kuidas meresõitja Kolumbus avastas Ameerika. Jõudsime ookeanireisil Lõuna –Ameerikasse- kohta,kus elavad merilõvid, papagoid ja tuukanid. Meisterdasime ise Lõuna-Ameerikas kaardi- tasandikud värvisime roheliseks ja kõrgendikud pruuniks


PÕLISELANIKUD - INDIAANLASED

Lõuna-Ameerika indiaanlastega tutvumine algas endale nime mõtlemisega ja peapaela meisterdamisega . Merilõvide suguharus on nüüd Kuldne Kotkas ,Kuri Kajakas,Punane Karu ja Hall Tigu ja palju teisi vahvaid nimesid. Õppisime indiaanlaste moodi tervitama ja käemärki ,mis näitab indiaani keeles „Oleme sõbrad!“

TOIDUD

Lõuna-Ameerikast on pärit köögiviljad mais ja kartul. Uurime , milline näeb välja maisitõlvik , kuidas maitseb mais ning arutleme kuidas eestlased maisi ja kartulit toiduks tarvitavad.

EESTIMAA SÜNNIPÄEV LÄHENEB

Meisterdasime Eestimaa kaardi ja uurisime, kes on Eestimaa naabrid. Märkisime kaardile tähtsamad Eestimaa linnad, järved, jõed ja saared. Eestimaa lipp valmis okstest ja lõngast ning rühma aken sai kaunistatud rahvusvärvidega.

Arutlesime, mida tähendab indiaanlaste tarkus „Maa on meie ema, hoia teda!“ Laste arvates tähendas see seda, et iga rahvas peab oma maad hoidma. Ja meie hoiame Eestimaa puhtana.

REGISVÄRSS JA LOITS

Milline on eesti regivärsiline rahvalaul ja kuidas kõlab indiaanlaste loits?Laulsime eesti rahvalaulu „Sõmeralt Sõrmikulle“ ja õppisime selgeks indiaanlaste loitsu „Maa annab jõudu,vesi annab jõudu, õhk annab jõudu...“ ning saatsime seda indiaani trummidega.Leidsime , et eestlaste ja indiaanlaste rahvalaulud on sarnased.

KOTKAS JA KOTKASULED.

Milline lind on valgepea-merikotkas? Saime teada,et indiaanlaste arvates on kotkal taevaga eriline side ning kotkasuled on indiaanlastele ülimalt pühad.Kotkasule saab indiaanlane endale siis,kui on sooritanud mõne vapra teo. Sulge hoiavad indiaanlased silmale nähtavas kohas,meenutamaks iga päev,kuidas on õige käituda.Meie,väikesed indiaanlased Merilõvide suguharust,jagasime täna kotkasulgi oma kaaslastele,tegude eest,mis seda tõeliselt väärivad.Mustad kotkasuled said lapsed hoolimise,märkamise,sõbra aitamise eest.Suleta ei jäänud seekord keegi ja nüüd kaunistavad suled meie peakatteid.Indiaanlaste kombe kohaselt, tuletades meile igapäevaselt meelde, kuidas väärikalt käituda.

EMAKEELEPÄEV

Emakeelepäeval tutvustasime teistele rühmadele indiaanlaste suhtluskeelt. Õppisime selgeks arvsõnad sunji hõimu keeles. Nüüd teame ka seda, et päike on sunji keeles etu, keel on shiwima, müts on oapoapo ja hõbedane kuu rajata sashi. Veendusime, et indiaani keelel on eesti keelega väga vähe sarnasust ja saime teada, et üha rohkem indiaani hõime kasutab suhtlemisel inglise keelt.

OOKEANIKALAD

Millised kalad elavad Vaikses ookeanis ja Atlandi ookeanis? Püüdsime „ookeanist“kalu ja võrdlesime kalasaaki omavahel. Õppisime tundma viit tähtsamat ja huvitavamat ookeanikala-tuunikala, lõvikala, vaalhai, tursk, merliin. Saime teada palju huvitavaid fakte kalade kohta. Näiteks seda, et lõvikala ogad on väga mürgised, aga kala liha on ülimaitsev. Vaalhai võib kasvada 12 meetri pikkuseks, kuid ta ei ole inimesele ohtlik, sest toitub ainult planktonist. Merliini kutsutakse ka purikalaks, sest ta kasutab liikumiseks tuulejõudu.

LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD

Lõuna-Ameerika loomastik on väga liigirikas ja kirju.Otsustasime,et igaüks uurib kodus põhjalikumalt ühte looma ning tutvustab seda teistele.Saime teada,kuidas loomad toituvad,kui palju kaaluvad,mis teeb nad eriliseks.Igal loomal oli mingi omapära,mille poolest ta meelde jäi.Huvitavamad loomad laste arvates olid sipelgaõgija,kes sööb päevas 30 000 termiiti,okaapi,kellel on sinine keel ning sebratriibulised jalad ning laiskloom,kes magab 14 tundi päevas.Paljud lapsed olid joonistanud ka kodus looma kohta pildi ning lisanud jutu.Rühma seinal on nüüd täiendavaks uurimiseks kogu info Lõuna-Ameerikas elavate loomade kohta.

PREERIA JA PIISONID

Uurisime,milline loodus on preerias,kes on piisonid ja kuidas nägi välja piisonijaht.Saime teada,et piisonid tähendasid indiaanlaste jaoks kogu nende elu.Piisoneid kütiti ja piisonist ei lastud midagi raisku minna-nahkadest valmistasid indiaanlased peavarju,sõnnik läks kütteks,rasv põletati lampides,sarvedest tehti lusikaid,luudest tööriistu,liha kuivatati.Üks päev õnnestunud piisonijahti andis suguharule aasta toiduvaru.Meisterdasime rühmas preeria maketi ning piisonikarja.

TOOTEMID JA TOOTEMISAMMAS

Tootem on märk ja tootemisammas on iga indiaanipere elamu-tipi ees.Teame nüüd ,miks on tootemisamba ülaosas tavaliselt looma- või linnu kujutis.Sellepärast,et indiaanihõimud usuvad,et nad on erinevate loomade sugulased ning iga hõim austab oma sugulasloomi.Tootemisammas on nagu suguvõsa märk.Meisterdasime üheskoos tootemisamba,maalisime samba ülaossa valgepea merikotka pea.Selle otsustasime ühiselt,sest valgepea merikotkas on jätnud meile võimsa mulje.Hiljem sai iga laps maalida puidule päris oma väikese tootemi,ikka selle järgi,mis loom ta indiaani nime järgi on-Tark Öökull maalis öökulli,Punane Hunt hundi pea,Veekotkas kotka.

INDIAANLASTE PÜSTKODA-TIPI

Tipi on preeriaindiaanlaste elamu-püstkoda,mis kaitseb nii külma,tuule,vihma kui ka päikese eest.Tipid õmmeldi kokku 15 piisoninahast. Tipi uks avaneb idakaarde,sinna,kust tõuseb päike ja elav tuli tipi keskel hoiab keha ja hinge soojas. Merilõvide suguharu ehitas indiaani küla-lapsed pidid välja mõtlema,kuidas on kõige õigem tipi püstitada.Üheskoos meisterdasime ka päris ehtsa tipi-maalisime tipi peale indiaani sümbolid ning katsime püstkoja seest ja väljast loomanahkadega.Saime teada,et piisonirahvale ei olnud paigalpüsimine oluline,tihti pakiti tipi kokku ja suunduti järgmisse kohta.Nii oleme lohistanud ka oma tipit erinevatesse kohtadesse.

LÕPETUSEKS JAGAME OMA TARKUST KÕIGIGA

Mesimummide ja Merilõvide pere sai kokku emadepäeval, et tutvustada üksteisele ja vanematele aasta jooksul omandatud teadmisi Arktikast, Antarktikast, Lõuna –Ameerikast ja Gröönimaast. Mesimummid olid kehastunud eskimoteks, jääkarudeks ja pingviinideks.Merilõvide rühm kehastus indiaani suguharuks. Nii tutvusid indiaani lapsed eskimote tegemistega ja vastupidi. Pingviinide tants vaheldus indiaanlaste tantsuga ja piisonijaht jääkarude uurimisega. Saali ehtisid sel korral indiaanlaste tipi ja eskimote iglu, jääkarunahad olid kõrvuti piisoninahkadega. Saime teada, milline roll on täita eskimoemal ja indiaani suguharu naisel. Lõpuks jõudsime Eestisse, kohta ,kus väikeste indiaanlaste ja eskimote jaoks on olemas kõige kallimad asjad- kodu, ema ja isa.

MESIMUMMIDE RÜHM

15.01

Mis võiks tähendada laste meelest globaalne kodakondsus?

Globaalne: gloobus, kookospähkel, ülemaailmne, riik, muuseum...

Kodakondsus: komm, töökoht, kook, oma pere, konsum, omapead...

Ühise otsimise ja arutelu tulemusena jõudsime selgusele, et GLOBAALNE on ÜLEMAAILMNE, SUUR...ja KODAKONDSUS- INIMENE, KODANIK...Et kõik saaksid aru, et tegemist on tõesti GLOBAALSEGA, siis kasutasime rühma seina peal olevat käteringi ära, mis sobib ka antud teemaga kokku. (Sõnade tähendusi otsisime ühiselt arvutist)

Siis hakkasime arutama, kuidas seda teemat edasi arendada. Alguses rääkisime sellest, et, kui on sõna ülemaailmne, siis seostame selle reisimisega, kuna tänapäeval käivad enamus inimesi reisimas. Ja mis oleks veel huvitavam, kui rääkida teistele oma reisimuljetest. Jagasime isegi maad laste vahel ära ja ka õpetajad pidid rääkima oma mõnest reisist.

Aga kuhu sellega lõpuks välja jõuda? Kas kõik lapsed jõuavad rääkida? Avastasime, et meil ei ole enam nii palju aega, et teemat lõpetada, enne lõpetame lasteaia ära ja lähme kooli. Ka lasteaia direktor Margit arvas, et me lähme liiga laiali ja jahutas meie indu.

Rääkisime Merilõvide õpetaja Merikesega, kuna neil oli sama teema. Merike ütles, et nemad keskenduvad Lõuna-Ameerikale ja indiaanlastele. Ja siit peale oli ka meil juba lihtne edasi mõelda.


16.01

Võtsime ette maailma kaardi ja atlase, abiks interneti ja vaatasime kõigepealt milline see maailm siis on. Saime teada, et maakeral on 6 mannert ja need on: AAFRIKA, EURAASIA, LÕUNA-AMEERIKA, PÕHJA-AMEERIKA, AUSTRAALIA, ANTARKTIKA (koos Arktikaga)

Lõikasime paberist mandrid välja, värvisime ära, kirjutasime nimed ja panime sinisele alusele. Miks sinisele? Sest see on ookean.

Arutasime, kes elavad nendel mandritel: millised inimesed, linnud, loomad. Milline on loodus ja kliima. Kas nendel mandritel on ka neli aastaaega?...Küsimusi tekkis väga palju ja kõik maad olid huvitavad. Kuid ühiselt otsustasime, et Antarktika tundub kõige huvitavam. Mõeldud-tehtud, otsustasime kehastuda maade avastajateks ning minna uurima Antarktikat ja Arktikat. Tegime mõttekaardi/töökava ehk umbkaudse teenäitaja, mille järgi oleks hea edasi minna. Panime Merilõvidega ühiselt kirja pidepunktid ja Margit trükkis tabelisse.


22.01

Kõigepealt vaatasime atlasest, milline Antarktika välja näeb ja lugesime, mis seal selle maa kohta kirjutatakse.

Saime teada, et Antarktika avastasid Bellinghausen, kes sündis Saaremaal ja oli rahvuselt eestlane ning M.Lazarev, kes osales samal ekspeditsioonil. Antarktika avastamise kuupäevaks loetakse 16.jaanuarit, 1820.a.

Antarktika on kõige külmem manner. Antarktikas ei ole püsvat inimasustust ning vaid vähesed loomad suudavad selles kliimas elada. Isegi suvel tõuseb seal temperatuur harva üle 0 kraadi – seega on seal suvi sama, mis meie pehme talv. Talvel on seal temperatuurid aga langenud kuni -80 kraadini. Kuid sellest hoolimata on sealsetes vetes väga palju kalu ja imetajaid.

Ainsad inimesed, kes seal elavad on uurimisjaamades elavad teadlased, kes uurivad sealset metsikut loodust ja teevad/teostavad jääseiret, et Maa atmosfääri muutusi välja selgitada.

Saime ka teada, et Antarktika on maailmas ainus maa, kus ei tohi maavara kaevandada ja küttida. Selle kohta on kõik riigid sõlminud isegi vastava kokkuleppe.

23.01

Peale seda tarkust, tekkis tahtmine meisterdada rühma üks äga Antarktika.

Lepiti kokku, et tüdrukud ehitavad papist ja kangast Antarktika ning poisid hakkavad ekspeditsiooni laevu ehitama.

Ning osa tüdrukuid soovisid joonistada uurijaid paberile, et need hiljem välja lõigata ja laevale panna.

Ja saigi valmis meie Antarktika makett. Nüüd tuleb hakata seda täitma. Aga sellest edaspidi ....

29.01

Juba aasta või rohkemgi enam muust ei räägitagi, kui Eesti 100 ja Eesti 100. Panime meiegi siis juubilari auks näituse välja, kus meil on kõik meie vabariigi presidendid alates esimesest. Meie lapsed oskavad nimetada kõiki presidente ja ka seda, mitmes president oli.

Samuti on näitusel pildid Tallinna Linnamüürist, Stenbocki majast, Kadrioru lossist jne.

Alustasime Eesti kohta teadmiste hankimist sellest, et saime teada, et esimesed asukad tulid meie maa pinnale 11 000 aastat tagasi. Keegi ei tea, mis keelt nad rääkisid, kuidas nad endid ja oma riiki kutsusid, kus elasid, mis või kes oli enne neid sellel maal...

Otsustasime kasutada oma fantaasiat ja mõtlesime välja, kelleks nimetas ennast rahvas, kes elasid enne neid sellel maal. Tulemus oli üliäge: IKLANE, HELENENETUS, SAKUL ROMUS, RONIUS, ARTALUS, ATAR, EESLANE, OTAMENTI, GARAMOŠŠADKÕŠKOLISTKULIMUŠOLKU(proovige öelda, eriti kiiresti)...Samuti joonistasime pildi olendist/olenditest, kes võis veel varem, enne neid inimesi seal elada.

Samal ajal meisterdavad lapsed ka kunstiõpetaja Annega maju, kus nad „elavad“. Arutasime õpetaja Annega, et ta ühineb meie projektiga selles mõttes, et me eksponeerime neid maju ja võrdleme neid Antarktika/Arktika majadega, kui me selle teemani jõuame. Seni lapsed täiendavad oma elamisi.

Rühmas teeme veel pikslikunsti ehk kujundame ruudulisele paberile erinevaid vöökirjasid vanast ajast ja kasutame neid majades või maja ümbruses.(Matemaatika, kunst)

12.02

kehastusime polaaruurijateks ja läksime mere äärde avastusretkele, et leida oma kohalik Antarktika. Mere ääres, enne kui me läksime ala märgistama (selleks korjasime puupulkasid), hindasime olukorda ehk siis vaatasime ja katsusime ettevaatlikult, kui paks on jää ja kas kannatab peale minna.

Rääkisime ka mis teha siis, kui keegi kogemata peaks jääst vette vajuma: „Siis tuleb talle kaigas visata ja ta välja tõmmata“

Kui eeltöö tehtud, oligi aeg hakata otsima ja märgistama oma maa-ala, mida uurida.

Ja siis oli aeg hakata kindlaks tegema ehk avastama ja uurima, mis on meie ümber

ühiselt kaevati välja suur jääkamakas, mille paksuseks oli:3 sõrme pikkust. Samuti arutati, miks on kamaka üks osa kollane ja teine ilus valge. Järeldus: kollane osa oli vees, valge osa veest väljas.

Selleks korraks oli uurijate töö tehtud ja Antarktika avastatud, ajutiselt)märgistatud ja ka natuke ümbrust uuritud.

Kui kindel maa jälle jalge all ja mäest üles ronitud, lubasime endile väikese puhkepausi

13.02

Vastlapäev. Saime teada, et Vastlapäeva peetakse igal aastal teisipäevasel päeval ja seitse nädalat enne Munadepühi. Seda päeva nimetati ka LIUGUPÄEVAKS – sest siis käidi mäest võidu alla sõitmas kelkudega, saanidega. Kes pikema liu sai, sellel oli järgmisel suvel ka pikem lina põllul kasvamas. , NAISTEPÜHAKS – keelatud olid naiste tööd, eriti ketramine. Sellel päeval käisid naised kõrtsis juttu puhumas. Meie Tristan otsustas näidata, et kõik pole veel mandunud mehemürakad vaid leidub ka dzentelmene ning pühkis peale lõunasööki meie Teele eest söögilauad puhtaks.

Vastlapäeval söödi seajalgu. Seakondid puhtaks näritud, tegid poisid neist vurrid(mänguasjad) ja noored neiud, kes soovisid mehele minna, panid aida põrandale oma puhtaks näritud kondid ritta. Kelle kondi koer enne ära viib, see saab ka teistest enne mehele. Veel süüakse herne-ja oasuppi, vastlakukleid..

Lapsed tegid mõttekaardi, kus nad moodustasid segipaisatud tähtedest sõna VASTLAPÄEV, ning kirjutasid iga üks paberile ühe märksõna, mis meelde jäi räägitust.

14.02

Lapsed kibelevad mere äärde, et oma jääkamakaid lippudega märgistada ja „kinnitada ametlikult oma uurimisalaks“. Kahjuks läks aeg käest ära, kuid kuna lumi hakkas hästi kokku, siis hakkasime ehitama IGLUSID, mis on teatavasti ESKIMODE jahihütid. Tegime seda oma lasteaia hoovis.

Siia alla on kirjutatud väikestest okstest ARKTIKA ja iglud on lippudega märgitud. Panime kasvama ka mõned puud, kuid täpselt veel ei teagi, milline taimestik seal kasvab. Seda uurime homme täpsemalt

15.02

Eesti sünnipäev läheneb

Otsisime Euroopa kaardilt Eestit ja eesti lipu.

Leidsime ka Eestile lähimad naabrid ja nende lipud: Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Venemaa. Siis hakkasid need, kes reisil käinud ja tahtsid kaardil koha üles leida ka neid riike otsima.

Koos käisime teekonna Eestist sihtkohta näpuga ja arutasime, kas see on kaugel või lähedal.

Lastele väga meeldis seda teha ja ka hilisem lippude otsimine/värvimine oli põnev. Kui lipud värvitud, sai iga laps ühe meelepärasema lipu välja lõigata, tugeva pebri peale kleepida. nendega läksime mere äärde oma uurimisjaamu märgistama. Lihtsalt, et asi oleks ametlik. Järgmisel korral võtame juba tööriistad lähemaks uurimiseks kaasa – labidad, kühvlid, ämbrid, luubid.