Globaalne kodakondsus

MERILÕVIDE RÜHM

Maailmaruum.

Teemasse sisseelamiseks käisime tutvumas väljapanekuga Energia Avastuskeskuses. Otsisime vastuseid küsimustele: millised planeedid on Päikesesüsteemis? Kas Kuul elavad päris „jänesed“? Kuidas tekib välk ja staatiline elekter? Milliseid helisid saab tekitada ja kuidas nad levivad?

Novembrikuus meisterdasime magamistuppa planetaariumi-päikesesüsteemi ja tähistaevaga. Saime vastused küsimustele: Miks on Maa ainuke planeet , kus on elu? Missugused on teised päikesesüsteemi planeedid? Millal on Maal öö ja millal päev? Kui kaugel on tähed meie planeedist?

Maailmas olevad maad ja elavad rahvad – Itaalia.

Külastasime Itaalia restorani Lucca,kus tutvusime restorani köögipoolega ja õppisime tundma Itaalia kokakunsti saladusi- õppisime ,kuidas rullitakse pitsatainast ja kui õhuke see peab olema. Saime teada, mida pitsale peale pannakse ja mis järjekorras. Koos sõbraga valmistatud pitsa oli väga maitsev!

Eesti omad kombed.

Kadripäeval maskeeris Merilõvipere ennast punapõskseteks kadrideks- käisime teistele rühmadele karjaõnne viimas,titele hambaraha lunimas ja laste kirjaoskust kontrollimas. Laulsime kadrilaule,ajasime lambaid lauta ja mõistatasime mõistatusi. Nagu ikka kombeks lõppes kadrijooks rühmas ühise „andide“ maitsmisega.


MAAILM VERSUS MEIE

Jaanuarist alustavad Merilõvid uurimisretke Ameerikas. Mesimummid aga hakkavad avastama Artikat ja Antarktikat.

Kevadel, kui maad ja rahvad selged, siis võtavad väikesed teadlased ette retke naaberrühma ja vahetavad oma teadmisi. Ehk siis Merilõvid viivad Mesimummid seiklema Ameerikasse ja vastupidi.


GLOBAALNE K.docx

MERILÕVIDE RÜHM

Avastame Ameerikat ....

.... kujuteldava laevaga sõitsime üle Atlandi ookeani ja saime teada kuidas meresõitja Kolumbus avastas Ameerika. Jõudsime ookeanireisil Lõuna –Ameerikasse- kohta,kus elavad merilõvid, papagoid ja tuukanid. Meisterdasime ise Lõuna-Ameerikas kaardi- tasandikud värvisime roheliseks ja kõrgendikud pruuniks


Põliselanikud -indiaanlased

Lõuna-Ameerika indiaanlastega tutvumine algas endale nime mõtlemisega ja peapaela meisterdamisega . Merilõvide suguharus on nüüd Kuldne Kotkas ,Kuri Kajakas,Punane Karu ja Hall Tigu ja palju teisi vahvaid nimesid. Õppisime indiaanlaste moodi tervitama ja käemärki ,mis näitab indiaani keeles „Oleme sõbrad!“

Toidud.

Lõuna-Ameerikast on pärit köögiviljad mais ja kartul. Uurime , milline näeb välja maisitõlvik , kuidas maitseb mais ning arutleme kuidas eestlased maisi ja kartulit toiduks tarvitavad.

Regivärss ja loits.

Milline on eesti regivärsiline rahvalaul ja kuidas kõlab indiaanlaste loits?Laulsime eesti rahvalaulu „Sõmeralt Sõrmikulle“ ja õppisime selgeks indiaanlaste loitsu „Maa annab jõudu,vesi annab jõudu, õhk annab jõudu...“ ning saatsime seda indiaani trummidega.Leidsime , et eestlaste ja indiaanlaste rahvalaulud on sarnased.

Eestimaast. Sünnipäev läheneb.

Meisterdasime Eestimaa kaardi ja uurisime, kes on Eestimaa naabrid. Märkisime kaardile tähtsamad Eestimaa linnad, järved, jõed ja saared. Eestimaa lipp valmis okstest ja lõngast ning rühma aken sai kaunistatud rahvusvärvidega.

Arutlesime, mida tähendab indiaanlaste tarkus „Maa on meie ema,hoia teda!“Laste arvates tähendas see seda, et iga rahvas peab oma maad hoidma. Ja meie hoiame Eestimaa puhtana.


MESIMUMMIDE RÜHM

15.01

Mis võiks tähendada laste meelest globaalne kodakondsus?

Globaalne: gloobus, kookospähkel, ülemaailmne, riik, muuseum...

Kodakondsus: komm, töökoht, kook, oma pere, konsum, omapead...

Ühise otsimise ja arutelu tulemusena jõudsime selgusele, et GLOBAALNE on ÜLEMAAILMNE, SUUR...ja KODAKONDSUS- INIMENE, KODANIK...Et kõik saaksid aru, et tegemist on tõesti GLOBAALSEGA, siis kasutasime rühma seina peal olevat käteringi ära, mis sobib ka antud teemaga kokku. (Sõnade tähendusi otsisime ühiselt arvutist)

Siis hakkasime arutama, kuidas seda teemat edasi arendada. Alguses rääkisime sellest, et, kui on sõna ülemaailmne, siis seostame selle reisimisega, kuna tänapäeval käivad enamus inimesi reisimas. Ja mis oleks veel huvitavam, kui rääkida teistele oma reisimuljetest. Jagasime isegi maad laste vahel ära ja ka õpetajad pidid rääkima oma mõnest reisist.

Aga kuhu sellega lõpuks välja jõuda? Kas kõik lapsed jõuavad rääkida? Avastasime, et meil ei ole enam nii palju aega, et teemat lõpetada, enne lõpetame lasteaia ära ja lähme kooli. Ka lasteaia direktor Margit arvas, et me lähme liiga laiali ja jahutas meie indu.

Rääkisime Merilõvide õpetaja Merikesega, kuna neil oli sama teema. Merike ütles, et nemad keskenduvad Lõuna-Ameerikale ja indiaanlastele. Ja siit peale oli ka meil juba lihtne edasi mõelda.


16.01

Võtsime ette maailma kaardi ja atlase, abiks interneti ja vaatasime kõigepealt milline see maailm siis on. Saime teada, et maakeral on 6 mannert ja need on: AAFRIKA, EURAASIA, LÕUNA-AMEERIKA, PÕHJA-AMEERIKA, AUSTRAALIA, ANTARKTIKA (koos Arktikaga)

Lõikasime paberist mandrid välja, värvisime ära, kirjutasime nimed ja panime sinisele alusele. Miks sinisele? Sest see on ookean.

Arutasime, kes elavad nendel mandritel: millised inimesed, linnud, loomad. Milline on loodus ja kliima. Kas nendel mandritel on ka neli aastaaega?...Küsimusi tekkis väga palju ja kõik maad olid huvitavad. Kuid ühiselt otsustasime, et Antarktika tundub kõige huvitavam. Mõeldud-tehtud, otsustasime kehastuda maade avastajateks ning minna uurima Antarktikat ja Arktikat. Tegime mõttekaardi/töökava ehk umbkaudse teenäitaja, mille järgi oleks hea edasi minna. Panime Merilõvidega ühiselt kirja pidepunktid ja Margit trükkis tabelisse.


22.01

Kõigepealt vaatasime atlasest, milline Antarktika välja näeb ja lugesime, mis seal selle maa kohta kirjutatakse.

Saime teada, et Antarktika avastasid Bellinghausen, kes sündis Saaremaal ja oli rahvuselt eestlane ning M.Lazarev, kes osales samal ekspeditsioonil. Antarktika avastamise kuupäevaks loetakse 16.jaanuarit, 1820.a.

Antarktika on kõige külmem manner. Antarktikas ei ole püsvat inimasustust ning vaid vähesed loomad suudavad selles kliimas elada. Isegi suvel tõuseb seal temperatuur harva üle 0 kraadi – seega on seal suvi sama, mis meie pehme talv. Talvel on seal temperatuurid aga langenud kuni -80 kraadini. Kuid sellest hoolimata on sealsetes vetes väga palju kalu ja imetajaid.

Ainsad inimesed, kes seal elavad on uurimisjaamades elavad teadlased, kes uurivad sealset metsikut loodust ja teevad/teostavad jääseiret, et Maa atmosfääri muutusi välja selgitada.

Saime ka teada, et Antarktika on maailmas ainus maa, kus ei tohi maavara kaevandada ja küttida. Selle kohta on kõik riigid sõlminud isegi vastava kokkuleppe.

23.01

Peale seda tarkust, tekkis tahtmine meisterdada rühma üks äga Antarktika.

Lepiti kokku, et tüdrukud ehitavad papist ja kangast Antarktika ning poisid hakkavad ekspeditsiooni laevu ehitama.

Ning osa tüdrukuid soovisid joonistada uurijaid paberile, et need hiljem välja lõigata ja laevale panna.

Ja saigi valmis meie Antarktika makett. Nüüd tuleb hakata seda täitma. Aga sellest edaspidi ....

29.01

Juba aasta või rohkemgi enam muust ei räägitagi, kui Eesti 100 ja Eesti 100. Panime meiegi siis juubilari auks näituse välja, kus meil on kõik meie vabariigi presidendid alates esimesest. Meie lapsed oskavad nimetada kõiki presidente ja ka seda, mitmes president oli.

Samuti on näitusel pildid Tallinna Linnamüürist, Stenbocki majast, Kadrioru lossist jne.

Alustasime Eesti kohta teadmiste hankimist sellest, et saime teada, et esimesed asukad tulid meie maa pinnale 11 000 aastat tagasi. Keegi ei tea, mis keelt nad rääkisid, kuidas nad endid ja oma riiki kutsusid, kus elasid, mis või kes oli enne neid sellel maal...

Otsustasime kasutada oma fantaasiat ja mõtlesime välja, kelleks nimetas ennast rahvas, kes elasid enne neid sellel maal. Tulemus oli üliäge: IKLANE, HELENENETUS, SAKUL ROMUS, RONIUS, ARTALUS, ATAR, EESLANE, OTAMENTI, GARAMOŠŠADKÕŠKOLISTKULIMUŠOLKU(proovige öelda, eriti kiiresti)...Samuti joonistasime pildi olendist/olenditest, kes võis veel varem, enne neid inimesi seal elada.

Samal ajal meisterdavad lapsed ka kunstiõpetaja Annega maju, kus nad „elavad“. Arutasime õpetaja Annega, et ta ühineb meie projektiga selles mõttes, et me eksponeerime neid maju ja võrdleme neid Antarktika/Arktika majadega, kui me selle teemani jõuame. Seni lapsed täiendavad oma elamisi.

Rühmas teeme veel pikslikunsti ehk kujundame ruudulisele paberile erinevaid vöökirjasid vanast ajast ja kasutame neid majades või maja ümbruses.(Matemaatika, kunst)

12.02

kehastusime polaaruurijateks ja läksime mere äärde avastusretkele, et leida oma kohalik Antarktika. Mere ääres, enne kui me läksime ala märgistama (selleks korjasime puupulkasid), hindasime olukorda ehk siis vaatasime ja katsusime ettevaatlikult, kui paks on jää ja kas kannatab peale minna.

Rääkisime ka mis teha siis, kui keegi kogemata peaks jääst vette vajuma: „Siis tuleb talle kaigas visata ja ta välja tõmmata“

Kui eeltöö tehtud, oligi aeg hakata otsima ja märgistama oma maa-ala, mida uurida.

Ja siis oli aeg hakata kindlaks tegema ehk avastama ja uurima, mis on meie ümber

ühiselt kaevati välja suur jääkamakas, mille paksuseks oli:3 sõrme pikkust. Samuti arutati, miks on kamaka üks osa kollane ja teine ilus valge. Järeldus: kollane osa oli vees, valge osa veest väljas.

Selleks korraks oli uurijate töö tehtud ja Antarktika avastatud, ajutiselt)märgistatud ja ka natuke ümbrust uuritud.

Kui kindel maa jälle jalge all ja mäest üles ronitud, lubasime endile väikese puhkepausi

13.02

Vastlapäev. Saime teada, et Vastlapäeva peetakse igal aastal teisipäevasel päeval ja seitse nädalat enne Munadepühi. Seda päeva nimetati ka LIUGUPÄEVAKS – sest siis käidi mäest võidu alla sõitmas kelkudega, saanidega. Kes pikema liu sai, sellel oli järgmisel suvel ka pikem lina põllul kasvamas. , NAISTEPÜHAKS – keelatud olid naiste tööd, eriti ketramine. Sellel päeval käisid naised kõrtsis juttu puhumas. Meie Tristan otsustas näidata, et kõik pole veel mandunud mehemürakad vaid leidub ka dzentelmene ning pühkis peale lõunasööki meie Teele eest söögilauad puhtaks.

Vastlapäeval söödi seajalgu. Seakondid puhtaks näritud, tegid poisid neist vurrid(mänguasjad) ja noored neiud, kes soovisid mehele minna, panid aida põrandale oma puhtaks näritud kondid ritta. Kelle kondi koer enne ära viib, see saab ka teistest enne mehele. Veel süüakse herne-ja oasuppi, vastlakukleid..

Lapsed tegid mõttekaardi, kus nad moodustasid segipaisatud tähtedest sõna VASTLAPÄEV, ning kirjutasid iga üks paberile ühe märksõna, mis meelde jäi räägitust.

14.02

Lapsed kibelevad mere äärde, et oma jääkamakaid lippudega märgistada ja „kinnitada ametlikult oma uurimisalaks“. Kahjuks läks aeg käest ära, kuid kuna lumi hakkas hästi kokku, siis hakkasime ehitama IGLUSID, mis on teatavasti ESKIMODE jahihütid. Tegime seda oma lasteaia hoovis.

Siia alla on kirjutatud väikestest okstest ARKTIKA ja iglud on lippudega märgitud. Panime kasvama ka mõned puud, kuid täpselt veel ei teagi, milline taimestik seal kasvab. Seda uurime homme täpsemalt

15.02

Eesti sünnipäev läheneb

Otsisime Euroopa kaardilt Eestit ja eesti lipu.

Leidsime ka Eestile lähimad naabrid ja nende lipud: Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Venemaa. Siis hakkasid need, kes reisil käinud ja tahtsid kaardil koha üles leida ka neid riike otsima.

Koos käisime teekonna Eestist sihtkohta näpuga ja arutasime, kas see on kaugel või lähedal.

Lastele väga meeldis seda teha ja ka hilisem lippude otsimine/värvimine oli põnev. Kui lipud värvitud, sai iga laps ühe meelepärasema lipu välja lõigata, tugeva pebri peale kleepida. nendega läksime mere äärde oma uurimisjaamu märgistama. Lihtsalt, et asi oleks ametlik. Järgmisel korral võtame juba tööriistad lähemaks uurimiseks kaasa – labidad, kühvlid, ämbrid, luubid.