2018-2019 õppeaasta


Inspireerituna eelmise aasta põnevast teemast, "Globaalne kodakondsus", võtsime selle sama  õppeaastat läbivaks teemaks. 
Maad jagunesid järgmiselt: 
Mesimummid(2-3a) - Eesti 
Murumunad (4-5a) - Jaapan 
Merilõvid (3-4a) - Austraalia 
Rõõmuritsikad(6-7a) - Lõuna-Ameerika 
Midrilinnud (4-5a) - Inglismaa 
Mürakarud (5-6a) - Itaalia
projektõppe struktuur 2018-2019.xlsx

AUSTRAALIA AVASTAMINE

Meie avastusretk sai alguse sellest,et kehastusime meresõitjateks ning purjetasime kapten James Cook`i laevaga üle ookeani.Leidsime vastused küsimustele, mis on manner ja mille poolest erineb meri ookeanist.Pikksilma abil uurisime ümbritsevat.Saime teada,et James Cook oli kuulus meresõitja,kes avastas Austraalia mandri ning astus esimese eurooplasena Austraalia pinnale.Avastasime,et Austraalias on palju kõrbealasid,vähe metsa ja mägesid.Tegime algust Austraalia maketi meisterdamisega-kõrbealad katsime liivaga, metsa -ja mäestikualad tähistasime rohelise ja pruuni paberiga.


AUSTRAALIA PÕLISELANIKUD-ABORIGEENID

Uurisime,millised näevad välja Austraalias elavad põliselanikud.Erinevalt meist on nad tumedanahalised ja mustade juustega.Saime teada,et aborigeenide jaoks on väga tähtis iga-aastane tantsufestival,kus tehakse endile sõjamaalingud, lauldakse ja tantsitakse rahvuspilli didžeriduu saatel. Esitlusel saalis „Elavad kaardid“ lavastasime aborigeenide tantsupeo-katsime näod sõjamaalingutega, meisterdasime didžeriduud ja püüdsime jäljendada aborigeenide rituaalset tantsu.


EESTI KOHVIK

Mesimummide rühma lapsed võtsid paberikasti ette ja hakkasid järgmise nädala (mängu)kohviku jaoks valmistama kooke, torte, shokolaadi, võileibu, muffineid…Läbipaistvatesse topsikutesse sai pandud ka müsli ja shokolaadikomme…

Suurte Mesimummide abiga sai kohvikuriiulid, kamin, kohvimasin ja mahla/limonaadi masin meisterdatud. Väikesed Mesimummid said värvida ja kleepida, rebida ja mudida…


ITAALIA AVASTAMINE

Valisime tutvumiseks ja uurimiseks Itaalia, kuna meie rühma Valeria ja Laura vanaema ja vanaisa elavad Itaalias. Uurisime ja tutvusime gloobusega. Miks on gloobusel erinevaid värve – sinine: ookeanid, mered, jõed, kollane: kõrbed, kanjonid, mäed, roheline erinevates varjundites ja valge: jää ja lumi. Leidsime Itaalia asukoha gloobusel. Vaatlesime, mis kujuga ta on. Joonistasime ja värvisime plakati Itaaliast, lisasime pealinna ja lipu. (september)

Vaatleme ennast peegli ees – mis on ühist ja mis on erinevat. Igal inimesel on oma iseloom. Kuidas väljendada ja hakkama saada oma erinevate tunnetega. Selleks kasutame abimehena raamatut „Nii palju tundeid“. Mida teha kui olen kurb, kui ma olen uudishimulik? Mida ma tunnen enda sees – kas tormi, päikesepaistet, tuulist ilma. Oleme lugenud ja arutlenud nii heade, kui „pahade“ tunnete üle. Oleme mänginud sotsiaalsete oskuste mänge „Eritee“ ja „Heatee“.

Oleme jõudnud arusaamisele, et ongi tore kui me oleme erinevad.

„Elavad kaardid“ Laura ja Valeria tutvustasid meile Itaalia rahvariideid ja mänguasju (oktoober)


INGLISMAA

Inglismaa sai valitud lastevanemate ettepanekul. Määravaks sai sel puhul see, et rühmas käivad kaks last, kelle üks vanematest on antud kohast pärit.

Alustasime teema tutvustamist teretamisest. Saime teada, et erinevatel maadel on tere erinev. Tuvastasime kaardilt Inglismaa asukoha. Võrdlesime Eesti ja Inglismaa asukohti, paiknemist teiste maade suhtes ja suurusi. Tutvusime pealinnade nimetustega, lippude värvidega, ning kujunditega lipul. Tutvusime kolme lipuga: suurbritannia, inglismaa ja eesti. Kordasime üle värve ja kujundeid lippudel. Otsisime kõrgemat hoonet/torni inglismaal ja võrdlesime seda Tallinna teletorniga (kuju, kõrgust, asupaika, kasutust). Avastasime, et Inglismaal on pargid sarnased kadrioru pargiga, millest sai algus uus teema. Inglismaal on loss, kus elab kuninganna Elizabeth, kuid meil on kadrioru loss president, Kersti Kaljulaid, töökoht. Eesti riigis on kasutusel raha, mida saab kasutada üsna paljudes riikides, kuid Inglismaal on kasutusel oma raha, mida nimetatakse naelaks ja pennideks. Nüüd, kui olime tutvunud Inglismaaga hakkasid tekkima küsimused, millega saame projektiga edasi minna. Kuidas seal elatakse? kuidas sinna saadakse? Millised on seal inimesed? Mida seal süüakse?

Uue teemana võtamegi käsitlusse toidud, mida süüakse Inglismaal. Selle teemaga aitab meid ühe lapse vanaema ja ise, kes aitab meid nii toidu retseptide kui ka valmistamisega.

TOIDUKUU ITAALIAS.

Novembri kuu jooksul uurisime toredat Itaalia toiduraamatut. Seal oli iga erineva piirkonna toiduainete fotod, info ja retseptid. Saime teada, et paljud köögiviljad on meil ühised – maitsetaimed (till, sibul, basiilik), tomat, erinevad salatid, kapsad, oad, suvikõrvitsad, puuviljad. Itaalia toidulaual on esindatud kõik maitsev , isekasvatatud ja värske. Koos Laura ja Valeria emaga valmistasime rühmas pastat – koksisime muna, segasime ja sõtkusime tainast. Pastamasinaga sai iga laps endale teha portsu värskeid spagette. Värsket pastat keetsime rühmas ning kes soovis sõi tomatikastmega, kes tahtis oliivõliga. Küll oli hea!

Kohvikuletile tegime tiramisut( tõlkes „tõsta mind üles),ciabattat oliivõliga ja valmistasime lipuvärvides suupisted mozarellejuustust, tomatist ja enda kasvatatud basiiliku lehest. Tiramisut õpetas ja aitas jälle teha meil Laura ja Valeria ema – saime vahustada vahukoort, munakollaseid, mascarponega; laotud küpsistele kreemi peale tõsta ning sõelaga raputada kakaopulbrit. Kõigile kohvikukülastajatele meeldisid väga Itaalia maitsed, ning ise proovisime innukalt ka teiste maade maitseid.


JAAPANIT AVASTAMAS.

Meie valik sai alguse meie rühma suurest kirest judo vastu ja lastevanemate koosolekul tegime hääletuse, millist riiki valida. Jaapan võitis meie südamed ja nii me hakkasime seda maad uurima. Karoliina ema tõi meile suure maakaardi ja esialgu vaatasime kui kaugel see maa meist asub ehk 7432 km kaugusel. Avastasime kaardi peale Jaapani 4 saart ja Fuici mäge. Vaatasime Jaapanit tutvustavaid klippe ja üritasime lastega aduda, mis paik see üldse on. Saime ka kontakti ühe Jaapani lasteaiaga, kes saatis meile videotervituse, meie saatsime vastu ka. Esimene tunnetus oli olemasJ






ELAVAD PILDID.

Hakkasime suurest riigist otsima asju, mis meid kõnetaks ja huvitaks. Arutasime lastega, mida nad tahaksid teada. Kogusime pilte ja materjale ja saime väga palju huvitavaid asju teada. Kõige rohkem huvitas lapsi Jaapani rongid ehk RESHAD. Nad on nii kiired. Lapsi hakkas huvitama absoluutselt kõik, mis Jaapanis on, küsimusi esitati väga palju. Meie eesmärk oli avastada erinevaid väikesi detaile, et kaardistada laste huvi. Me oskame juba lihtsamaid väljendeid jaapani keeles öelda ja isadepäeval õpetasime isadele ka. Loomulikult uurisime ka ninjade ja samuraide kohta. Judo on endiselt popp meie rühmas. Saime ka teada, et geishad on väga head jutustajad. Oskame ka ise haikusid ehk jaapani luulet teha.

Saime ka postkaardi otse Jaapanist. Vaatasime palju filme ja raamatuid Jaapani tavadest ja võrdlesime oma Eestimaaga.

Meie ELAV PILT oli väga kirev, seal olid ninjad, geishad, judokad, karateekad ja ka üks Eesti turist, kes jalutas Tokios.


BRASIILIA

Septembris valisid Rõõmuritsikad globaalse kodakondsuse projekti raames oma rühmale tutvumiseks mandri ja riigi, mida lähemalt uurime. Valituks osutus Lõuna-Ameerika ja Brasiilia

Septembri teemaks on värvid kaardil ja sügise värvid eesti looduses. Lõuna- Ameerika maketi alustamine

Brasiilia valikus oli poiste ülekaal- jalgpall, tüdrukutele tutvustasime samba tantsu ja nemadki olid valikuga rahul

Oktoobris täiendasime Lõuna- Ameerika maketti riigilippude ja faunaga. Arutlesime-mida tahame uurida ja teada saada?

Novembris-voolisime mandri põnevaid loomi ...

... ja tutvusime Brasiilia köögi ja eksootiliste viljadega(draakonivili, füüsal, passion), maailmakohvik-brigadeiro ehk kindrali šokolaadi-vahukomm

JAAPAN MAAILMA KOHVIKUS

Jaapanis on väga ilus ja vana söögikultuur ja kõige esimene eesmärk oli teada saada vestlusringis, milliste maitsetega on lapsed juba tuttavad. Selleks leidsime internetist väga illustreeriva filmi JAAPANI TRADITSIOONILSTEST SÖÖKIDES. Laste rõõmushõisetest: „SEDA MA TEAN, SEE ON MU LEMMIK JNE“ saime teada, mis neid huvitab, millega juba tuttavad ja mida me koos ise proovima hakkaksime.

Koostasime menüü: sushi, misosupp ja macha tee.

Vaatasime pilte raamatutest ja internetist, millised näevad välja ühed õiged Jaapani restoranid. Väga üllatav oli see, et lastele meeldis näha filmi riisi kasvatamisest. Nad vaatasid seda suure huviga ja imestasid nähtu üle. Lastele tundus kõik nähtu väga huvitav ja tore oli leida ka sarnasusi meie köögikultuuriga. Näiteks hommikused omletid, kalaroad, riis, kanakastmed jne.


Võrdlesime nende söömiskultuuri meie omaga. Kõige enam paelus pulkadega söömine ja maas istumine restoranis. Lõime ka oma restorani nimega TATU (ehk Jaapani veelohe). Koostasime ka menüü ja kirjutasime toitude nimetusi. Koos Karoliina emaga tegime sushit. See tuli väga hea välja .

Otsustasime oma assistentidega teha lastele üllatuse ja kaunistada magamisruum imeilusaks restoraniks. Nii see ka õnnestus, seal olid kirsipuud ja laternad, särav lohe kujutis ja kaetud laud maha ja istumiseks padjad.

Õppisime ka HEAD ISU tõlke jaapani keelest „ITADAKIMAS „ tähenduse : „olen tänulik vastu võtmast“.

TAVAD ja KOMBED.

Jõulud Jaapanis ....

Jaapanis on imeilus vanasõna: MIDA RIKKALIKUM ON RIISVILJA PEA, SEDA SÜGAVAMALE SEE KUMMARDUB.

Terve kuu oli meil jõulude meeleolu ja planeerisime selle ühtsustada ka natuke Jaapani kommete ja tavadega.

Jaapanis on oluline viisakus ja tänulikkus. Sidusime selle jõuluootuste ja lootustega. Vestlesime palju headusest ja ka sellest, mille üle meil õnnelik tuleks olla. Leidsime häid kirjanduspalu ja vanasõnu heategevusest ja nii me otsustasime, et sellel aastal oleme tänulikud, et meil on kõik hästi ja jagame oma laadaraha abivajajatega. Nii said osa meie andmisrõõmust paar last ja meie kolm kitse. Tõdesime, et andmisrõõm on suur rõõm.

Rühmas pidasime vanematega Jaapani stiilis jõulupeo, mis oli väga, väga lahe! Esinesime jaapani keeles jõululauluga ja laud oli kaetud temaatiliselt. Saime teada internetist, et jõule Jaapanis väga ei peeta ja nende jõulutoit on maasika biskviidikook. Retsept tuli otse jaapani keelest tõlgituna ja kook valmis koos lastega!

.... jõulud Eestis

Käisime ka jõulupeol Kolu kõrtsis, mis peeti meie maa kommete kohaselt. Meisterdasime prossid rinda ja pidu oli vägev! Külas oli jõulusokk ja saime hobusevankriga sõita.

AUSTRAALIA TOIDUD JA MAITSED

Millised puuviljad kasvavad Austraalias ja millised Eestis? Vanemate abiga korraldasime eksootiliste puuviljade nädala. Iga päev uurisime, kaalusime, maitsesime ja võrdlesime erinevaid puuvilju-arbuusi,melonit,kiivit,ananassi,tähtvilja, papaiat. Austraalias kasvavad need viljad aastaringselt. Uurisime,millised on arbuusi-ja ananassiistandused.

“Maailma kohvikute päeval“ valmistasime üheskoos austraaliapäraseid minikoogikesi-lamingtone ja pakkusime teistele freakshake`i, mis koosnes põhiliselt mangost ja kookospiimast. Meie Austraalia söögikoht sai nimeks „Kookaburra“-Austraalias elava naljakalt häälitseva linnu järgi.

Austraalia toidud ,maitsed ja lõhnad tunduvad erilised!

JÕULUD EESTIS JA AUSTRAALIAS

Jõulukuul võrdlesime Eesti ja Austraalia jõulukombeid. Selgus, et meil on palju ühiseid traditsioone-kuuse tuppatoomine, kodude kaunistamine,jõuluvana tulek ja jõulukinkide saamine. Saime teada,et Austraalias on jõuluvana saani ees kängurud ning päkapikud seal laste juures ei käi. Austraalia tähtsamateks jõulutoitudeks on küpsetatud kalkun ja magustoiduks ploomipuding. Jõulueelsel nädalal käisime uudistamas Raekoja platsi jõuluturul ning külastasime Jõuluvana postkontorit.

JÕULUD ITAALIAS JA EESTIS

Rääkisime vanadest jõulukommetest, millised olid toidud, maiustused, kuuse koju toomine ja ehtimine. Valmistasime jõuluehteid paberist ja papist – taaskasutus. Arutlesime, kuidas tänapäeval jõule tähistatakse. Saime teada Itaalias olevatest jõulukommetest, et lastele sussi sisse kinke ei vii mitte päkapikud, vaid mustades riietes luuaga lendav vana naine La Befana – kes pani igale lapsele musta värvi kommi. Must värv sümboliseeris , et kõik lapsed on aasta jooksul teinud ka pahandust. La Befana kohta on Itaalia regioonides erinevad legendid.

Meie oma Eesti jõulupidu toimus Vabaõhumuuseumis, Kolu kõrtsis, kus nägime ja osalesime varjuteatri etendusel ja sõitsime hobusega.

Jõulude ajal käisime Nukuteatris vaatamas etendust „Elias maa pealt“ – mille keskmes oli hoolivus oma lähedaste ja looduse suhtes. Tähtsal kohal oli ka lapsevanemate ajajaotus töö ja koduste vahel.

Jõuluvana kinkis lastele Lotte Jõulumaa külastuse. Kingitus kandis ühise elamuse jagamise väärtust. Olime vestelnud ja arutlenud heateo ning annetuste teemal. Lottemaalt ostsime koos kingituse ühele erivajadusega lapsele, kes on käinud meie lasteaias. Tagasiside lapselt ja perelt oli väga tänulik ja soe.

LOOMAD ITAALIAS JA EESTIS

Mürakarud uurisid sellel kuul loomi, kes elavad nii meil Eestis, kui Itaalias. Valisime – rebase, jänese, mets- ja kodukitse. Vaatasime- uurisime erinevat pildimaterjali, fotosid. Rääkisime loomade eluviisist, toidust, vaenlastest. Uudseks teadmiseks oli lastele kitsekarjased, mägionnid, kus elati. Karjaste abilist karjakoera oskasid nimetada mitmed lapsed. Vaatasime Valeria ja Laura ema poolt toodud toredat raamatut kus oli mitmeid pilte mägedes elavatest kodukitsedest. Igat looma meisterdasime, voolisime ja maalisime.

Rühmas sorteerisime olemasolevaid loomi erinevatesse gruppidesse: koduloomad, metsloomad, soojamaa loomad, polaarloomad, veeloomad, väljasurnud loomad (dinosaurused).

Kuu lõpus käisime loomaaias, kus osalesime programmis „Kellega kohtub jääkaru?“ Programmi raames saime fotode järgi mõistatada, kes loomadest elab soojal, kes külmal maal. Käisime vaatlemas, tutvumas kakkudega – lumekaku perega ning jälgisime jääkarupoja mängu uue mänguasjaga.

JAAPANI METSIK LOODUS


Jaanuari kuus tutvusid Murumunad Jaapani looduse ja loomadega. Saime teada, et Jaapani neljal saarel on palju metsa ja mägesid. Mõni on isegi vulkaan. Oskame kaardil näidata, kus asub Fuiji mägi. Vaatasime huvitavat filmi JAAPANI METSIK LOODUS. Valisime oma lemmikloomadeks ja lindudeks pruunkaru, Jaapani makaagi ja õnnekure. Saime ka teada, et rahvuskala on karpkala ehk KOI ja rahvuslind roheline faasan. Peale kirsiõite armastavad jaapanlased aga üle kõige kollast krüsanteemi. Meisterdasime Blue boti raja, kus ta pidi „kohtuma“ makaakide templiga, karukoopaga, ujuma koos karpkaladega ja minema läbi kureväravatest ja mööda kirsialleed


AUSTRAALIA LOOMARIIK

Millised loomad elavad Austraalias?Lähemalt tutvusime kukkurloomade-känguru,koaala ja tasmaania kuradiga.Võrdlesime neid Eestis elavate metsloomadega.Saime teada,et kõige suurem känguru-punane hiidkänguru,elab ainult Austraalias ning suudab teha kuni 12 meetri pikkuseid hüppeid. Koaala jäi meile meelde kui loom,kes magab kuni 18 tundi ööpäevas ja ei joo kunagi,sest saab eluks vajaliku vee toidust.Põnev oli ka uurida, kuidas loomabeebid ema kukrus elavad.Mõõtsime ja võrdlesime iseennast känguru ja koaalaga ning meisterdasime erinevaid kukkurloomi.

PIIP, TUUT JA LOOMALOOD

Loomalood lõppesid aga lõbusate lugude esitlustega. Külas käisis Piip ja Tuut. Nende läbi huumori jutustatud lood põdrast, hundist ja rebasest olid köitvad, naljakad ja harivad.


KUNINGAS OMA RIIGIS

Veebruar kulus meil riigi tarkustele. Mis riigis valitseb president? Kus kuningas? Kus keiser? Kellega koos kuninganna lossis elab? Millised on riikide lipud ja vapid? Kas vabariik on vaba riik? Õppisime salmi kaupa eesti hümni laulma, maalisime rukkililli, tegime hundi jooksu.

22. veebruaril sättisime end aga piduriidesse ja läksime presidendile külla. Meie pesamunad, 2-3 aastased Mesimummi rühma lapsed, said oma esimesed riigitarkused läbi Eesti riigi, seega oli enesestmõistetav, et nemad said endale au, olla vastuvõtjad. Kostüümide paraad oli uhke ja külalised "kõrgest soost". Kõige tähtsam oli aga see, et terekätt pihku pistes leidsid kõik julguse silma vaadata ja "palju õnne" soovida.

Eesti delegatsioonis olid meie omad eesti inimesed


Jaapanist saabus keiser oma saatjaskonnaga


Austraaliat esindasid aborigeenid


Brasiilia tõi sambakarnevali


Inglismaalt oli kuninganna koos terve õukonnaga


Itaaliast saabus kogu riigi ametkond


lõbus oli nii suurtel ....


... kui väikestel


MÜRAKARUDE RIIK RIIGIS

Kes juhib riiki? Milleks on vaja seadusi vastu võtta, kuidas seadusi vastu võetakse. Miks on vaja hääletada ja kuidas hääletada, sest tohid ainult ühekorra anda enda hääle. Uueks mõisteks oli „erapooletu“. Nendele küsimustele saime vastused kui külastasime Maarjamäe lossis asuvat Laste Vabariiki. Võtsime vastu uue seaduse, ning valisime Laste Vabariigile uue presidendi. Selle vahva külastuse lõpus sai iga laps endale ID kaarti, kuhu sai joonistada enda pildi, kirjutada aadressi ja sünnipäeva.

Rühmas uurisime ja vaatasime rahvariideid - naiste - ja meeste riided, nende nimetused (meestel: põlvpüksid, vest, sukad - sukapaelad, naistel: seelik, pluus, käised, põll, tanu) Arutlesime et kuna ja kus saame kanda rahvariideid. Vaatasime ka Itaalia laste rahvuslikke riideid ja ehteid.

Suurel ühisel „presidendi vastuvõtul“ kandis nii mõnigi meie rühma laps rahvariideid või rahvariiete elemente.

Soovisime, et Eesti oleks meie jaoks turvaline ja tugev.

KEISER, PEADIREKTOR JA RIISIKORJAJA

Uurisime Jaapani riigikorda ja rahvusele tähtsamaid väärtusi. Saime teada, et keiser Akihito valitseb ja riigikogu võtab vastu seaduseid. Avastasime, et Jüri Ratase ja Shinzo Abe töö peaministrina on väga sarnane. Eriti huvitav oli Jaapani samuraide ajalooline film, kust me saime teada kui väärikas amet see vanasti oli. Kuu lõppes väga laheda Eesti Presidenti vastuvõtuga, kus meie rühm esindas Jaapani delegatsiooni. Nii marssisid punasel vaibal Toyota tehase peadirektor, Nihoni sumoliidu president ja judo olümpia pronks jne Tõdesime, et kõik ametid on tähtsad ja et kellekski saada tuleb olla üks VÄÄRIKAS KODANIK, elad sa Jaapanis, Eestis või teiselpool maailmanaba.

MAAILMA ERINEVAD KEELED

MESIMUMMID JA EESTI KEEL

Otsisime Mesimummidega kõige ilusamaid sõnu, mis nende meelest igapäevaselt kasutusel. Ühiselt leidsime, et need sõnad on: EMA, VEND, ÕDE, KODU, ILUS, HEA, KALLIS, ARMAS…

Oma emakeelepäeva tähistamiseks valisime laulu „Mu koduke“, kus on kõik need ilusad sõnad olemas ja mille järgi on hea pulganukkudega mängida seda, millest laulus lauldakse.

Tutvusime ka oma nimedega ja nende algustähtedega. Leidsime peale asetamise ja kuju oma nimetähed üles. Loendasime tähti oma nimes. Täitsime oma nimetähti jäätisepulkadega ja nööpidega.

MÜRAKARUD JA ITAALIA KEEL

Emakeele kuul saime teada, et on taeva-, kirja,- ja trükitähed. Kõiki saame õppida lugema. Kes loevad taevatähti?

Uurisime Itaalia tähti ja õppisime olulisemaid sõnu: mina – io, ema – mamma, isa – papa, kodu – casa, ma armastan sind – ti amo. Emakeele päeval esitasime teistele lastele õpitavast hällilaulust ka ühe salmi – itaalia keeles on hällilaul väga kaunis sõna – ninna nanna. Kogesime koos, et itaalia keeles on väga kerge ja mõnus laulda.

Kuna märts on ka teatrikuu siis käisime NUKU –s vaatamas etendust „Puuhaldjate lugu“.

MERILÕVID JA INGLISE KEEL

Teame,et meie emakeel on eesti keel ja sel kuul rääkisime palju emakeeles kõlavatest ilusatest sõnadest ja kuulasime luuletusi.Mis keelt räägitakse Austraalias? Saime teada,et enamasti inglise keelt.Õppisime inglise keeles lausuma tähtsamaid sõnu nagu tere,emme ,issi, kodu ning tähtsamaid fraase nagu ma armastan sind,tere hommikust,head aega ja ütlema oma nime.Emakeelepäeval esinesime teistele rühmadele inglise keelsete lauludega „How are you today?“ ja „Ten little kangaroos“.Arvsõnad one, two, three... jäid meile ruttu meelde ja vahel oli põnev loendada asju hoopis inglise keeles. Vahva on ikka erinevaid keeli osata!

MURUMUNAD JA JAAPANI KEEL

Sellel kuul uurisime jaapani keelt. See tundus väga raske, aga oli põnev ja huvitav ka. Õppisime laulu „ Meeril oli talleke“ nii jaapani kui ka eesti keeles. Need olid väga erinevad, aga üllatavalt jäi laste suus ja mõtetes kõlama just jaapani keelne versioon. Kuulsime peredelt, et nii kodudes kui ka kauplustes sisseoste tegemas olid lapsed seda ümisenud. Õppisime lugema kümneni, teame kuidas kõlavad sõnad :EMA, ISA, PERE, KODU JA KITS teises keeles. Maalisime riide peale hieroglüüfe ja oskame öelda üksteisele neljas keeles MA ARMASTAN SIND. Võtsime kevade väärikalt vastu ja õppisime Heljo Mänd´i METSALILLED-e luuletusi lugema. Luuletasime hommikuringiks uue hommikuhaiku. Terve kuu pühendasime me häälikuõpetuse tunnid täpitähtedele ja saime ka teada, et „ need on nii rasked, et ükski isa ka neid ei oskaks öelda“…. (Emili 5.a.)