LÕIMINGUPROJEKTI TUTVUSTUS

Lõimitud õpitegevuste arendamine ja järk-järgult üha enam neile õppetöö korraldamises üle minemine on Rakvere Riigigümnaasiumi strateegiline siht. G2 õpilaste poolt läbiviidud lõiminguprojekt Vesi on üks aste sellel teel. 

Vee teema leiab käsitlemist väga erinevatel viisidel peaaegu kõikides õppeainetes mida gümnaasiumis õpitakse. Varjatumalt või nähtavamalt on vesi mingil kujul meie elus kõikjal. Kuna vesi on kõikjal ja meile tundub, et seda on lõputult palju, siis veeringe kui süsteemi terviklik hoomamine ei olegi nii lihtne. Gümnaasiumi ainekavades on vee teema erinevate õppeainete vahel jaotunudküllaltki ebaühtlaselt. Seetõttu peaks õpilased tegema isesesivalt täiendavaid pingutusi selleks, et erinevatel aegadel erinevate õpetajate poolt antud infokildudest oma terviklik pilt vee süsteemist kokku panna. Isesesvalt pole see enamusel õpilastest kättesaadav. 

Vee lõimingu projektis tutvusid G2 taseme õpilased esmalt veeringega üldiselt ja püüdsid siis detailsema uurimistöö läbi kogutud info põhjal modelleerida seda kompleksset süsteemi enda loodud mudeli läbi. Ühiselt loodavaks mudeliks valiti Goldbergi masin. Kursuse vältel masina loomine andis õpilastele võimaluse kogeda parimal viisil pea-südame-käega õppimist. Terve trimestri vältel töötasid õpilased meeskondades, mis ei koosnenud nende igapäevastest klassikaaslastest. Rühmaliikmete omavaheline koostöö ja erinevate rühmade koostöö selleks, et valmiks üks terviklikuna töötav masin viis teineteist toetava õppimise parimale tasemele.

Õpilased ei olnud oma õppimises üksi, neid olid pidevalt toetamas aineõpetajad. Hetkedel, kui oli raske, või oli vaja täiendavat infot, mõtet arendada, said õpilased alati küsida abi õpetajatelt. Tavapärast klassitundides toimuvat õppetööd viidi läbi teistel nädalapäevadel, teisipäeviti, mil see kursus toimus, viidi õppetööd läbi ennast ja teisi juhtivalt. Osalevate õpetajate valmisolek koostööks omavahel ja õpilastega on selliste projektide alus. Loobuda mõnigatest ambitsioonidest oma aine eesmärkide osas ja keskenduda ühe eesmärgi sügavamale uurimisele on vastutulek, mille õpetajad peavad sellistesse projektidesse panustades tegema. Nagu teaduskirjandus näitab, saab selline panustamine premeeritud õpilaste sügavamate teadmistega ja süsteemide parema mõistmisega. 

Kogu täiendav kulu koolile sellise projekti juures oli paar kilo liimipüstolite liimipulkasid ja mõned õhupallid. 

MIHKEL KANGUR

Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht