Mitte Millestki Maalime Maailma Mustrid Tühjusesse Tantsime Taevatähed Pimedusele Poetame Päikese Põue Kõrbesse Jutustame Jõed ja Järved Vaikusesse Laulame Lõhnavad Lilled Nimetu Naeratame Nurmeks ja Nõmmeks Olematusest Põimime Pühad Paigad LOOMINE KESTAB Loomine kestab on rituaalteatri Wyrd esimene lavastus, mille esietendus toimus 12.augustil 2008.a. Tallinna Botaanikaaias. Etendused toimuvad Eestimaa erinevates paikades. Ameerika põlisrahvaste sõnumi toovad teieni: Tarmo Vaarmets Urve Kaaristu Errol Vares Mare Suurhans Ain Talalaev Tiina Varatalu Vello Rego Katrin Klementsov Tekstid valis ja lavastas Urve Kaaristu Helikujundus Shamtec **** On üks rahvas, kes on Looduse ja Looja südamelöökidele lähemal kui keegi teine... See kajastub nende elulaadis, tõekspidamistes, isegi otseselt nende nimedes. Üks rahvas, kes otsekui Vana Hõimu Lõkkehoidja on hoidnud Tuld kuniks hõim oli rännakul läbi pimeduse, otsides Uut Maailma... Nüüd on nad tagasi. Tagasi kodus, et tänada ja kallistada vana Lõkkehoidjat, kes mäletab üksolemist ja kõiki neid, keda kord teele saatnud... Kõiki neid, kes kord t u n d s i d end olevat kodus, aga alles täna tagasijõudnuna ka t e a v a d seda. Teavad, et on olnud kodus kogu aeg... ka siis kui nende teadmishimuline mõistus ja heitlik meel on rännanud kaugetel radadel ja tundnud külma, nälga, hirmu ja üksindust. Kui side on olnud katkendlik ja Lõkke leegi kuma ei ole hetketi paistnud. Valged ja Punased. Otsekui sümbol närvikoetisest ja verest, mida kõik endas kanname. Need, kes otsivad uut teadmist, uut impulssi ja uusi alasid ja need, kes ihkavad tunda äratundmist, üksolu ja armastust... Need, kes eristavad ja need kes ühendavad kõike - ka eristajaid... Nad on meis kõigis ja nende kohtumine on inimese Püha Terveks Saamise hetk. Inimkonna rännak on viinud mõlemad poolused teineteisest eemaldumiseni. Teadatahtmine on muutunud tundetuks ja eristamine on haavanud ühtsuse taju. Loovuse läte saab meie sisimas pulbitseda vaid siis, kui oleme ühtsed ja kooskõlas kõige looduga. Kas teada saamiseks peab ühtsust lõhestama ehk lõikama uuritava lahti või on meil siiski võimalus õppida kuulama tema Häält? Kas põlisrahvaste südame juurde kummardudes on meil ehk lihtsam õppida osa saama Loomise Helidest? Kas jõuame äkki äratundmisele, et see on meie endagi Olemuse Hääl? Seda kuuldes tunneme Ta ära. Tunneme ära üksolu täna ja siin. Armastuse ja tänu tunne saavad võimaluse tulvata kui puhastav vesi selgest allikast. Loovuse leek saab hingata vabanenud Taeva all. Me oleme terved! Pea meeles, et terve inimene kannab endas kõike, mis on tervikus - aga ta kannab seda armastuses, mis on suuteline kõik hävitamishimulised vastuolud otsekui nõiaväel muutma loovateks kooskõladeks. See ongi see võluvõti, mis pöörab lahti Südame Saladuste Kambri ukse ning avab tee Rahu ja Külluse maailma. Armastuse maailma. Küllus tähendab, et erisused on alles, aga nad ei ole sõjajalal, vaid harmoonilises koosluses. Need erisused ei välista teineteist, vaid täiendavad teineteist ja üksnes Armastus on see, kes tunneb laitmatult proportsioone... Oleme jõudnud Uude Maailma, mille Hõim rännakul leidis ja selles Uues Maailmas leidnud taas tema - Lõkkehoidja, loovuse allika ning ühtsuse tähenduse. Sügavas tänutundes põlisrahvaste ja nende pärandi vastu. |