PÄEVIK

Pildigalerii

Neljapäev 13.04.2006

Kunagi ei või teada, millal sinu ellu võib sattuda kanuu.

Neeme, Heili ja Leika jõuavad Tallinnast jõe äärde kella 16.30 paiku. Nemad on luuregrupp. Kui Neeme kohalejõudmisest teada annab, on meie meeskond paadikoormaga alles kusagil Tartu kandis. Esimene inff on, et veetase on Tallinn-Peterburgi maanteel Sämi silla juures hea ja vool kiire. See teeb rõõmu. Alustasime Taevaskojast tulekut 16.00. Paadiveokis on peale minu veel Seido ja Chris. Kimame jutiga Lääne-Virumaale Kohala mõisa taha välja. Neeme infi järgi on seal jõe ääres sobiv telkimisplats. Enne Sämi risti kupatab meist mööda Kalev. Ööbimiskoha leiame kiiresti üles. Suuresti aitab kaasa Leika roosa saunalina mis on teeotsa lepa külge riputatud. Sellest hetkest alates saab saabuva seltskonna teavitamisel oluliseks märksõnaks "Leika roosa rätik".

Peale meid jõuavad kohale Heiko, Timmo, Jüri, Kaisa ja Karoliina. Päris pimedas saabuvad Merike, Kristel, Haimar ja Iris. Selleks ajaks on meie 22 kohaline köetav telk juba püsti, lõke põleb ja kahe mehe kitarrimäng ning laul kostab lagleparvede häälitsemisest üle. Ilm on vahelduvas pilves, soe; just on täiskuu aeg. Varsti selgub kuhupoole ilm kukub. Mets on linnulaulust tiine. Taamal hõiguvad sookured pea katkematult.  Kesköö paiku kobime magama.

Reede14.04.2006

Ära tule kunagi purjus peaga kanuuga koju. Kelso.

Läbi une kuulen kuidas keegi kirvega halge peenemaks lööb ja ahju topib. Koperdab seejärel magajate jalgadel ringi ja ronib telgist välja. Varsti lahkub veel üks unetu. Kes need muud olla võivad kui Seido ja Neeme, mõtlen pead magamiskotist välja pistmata. Pisut hiljem hakkab üürgama auto signalisatsioon ja kostab kahe kelmi itsitamist. Kus sa peale seda enam magad! Ronin üle magajate väljapääsu poole.  Lõke on üleval ja kaks varajast ärkajat sätivad ujuma minema. Tõmbun neid vaadates külmast klimpi. Ilm on pilvine, puhub möödukas tuul, sooja umbes 7 kraadi. Jõgi on siin lai ja madalate kallastega. Ümberringi laiuvad uudismaad ja karjakoplid. Kaldaid palistavad hõredalt, juskui karvaribana, hallid lepad. Paneb õlgu kehitama, pole just paljulubav.

Uskumatu, kuid täpselt kokkulepitud ajal, kell 10.00 jõuame Kohala mõisa tallide taha sillale. Kanuud maha, varustus selga, väikesed teelemineku laulud kidra saatel. Saabub Hardo, Kala (Raimo), Jaanus ja veel 4 inimest. Kokku on meid 24 (12 kanuud). Seni kuni rahvas ennast valmis seab, vestlen juurdeastunud mõisaomanikuga. Mees on lahke olekuga u. 38 aastane soomlane. Räägib hästi eesti keelt. Jõgi on mõisniku poolt paar aastat tagasi puhastatud. Sõit teekonnal Kohalast kuni Kunda elektrijaamani peaks suurveega aega võtma 4 tundi. Tavalise veeseisuga läbitakse seda terve päev. Mehel on kaasas korralik kaart. Selle pealt näen ära kärestikud ja ohtlikumad kohad. Jõgi on silmusklev, kohati on palju vanajõgesid. Sõidugraafik peaks olema kasvavalt järgmine: Kohalast- I vesiveski varemeteni (seal ka I kärestik) 1 tund- Lammasmäeni 2 tundi-Linnuse mõisani (ümbervedu 2 meetrise astangu tõttu ja kärestik) 3 tundi- Kunda elektrijaamani 4 tundi.  Elame-näeme. Autod veame ette finišisse. Kuna seekord kaldajulgestust pole, siis jätame Hardo auto Linnuse vesiveskite juurde. Siin on kõige tõenäolisem, et keegi võib märjaks saada ja soovib katkestada. Ülejäänud masinad viime Kundasse Lajose transpordifirma kaupluse parklasse (elektrijaama silla kõrvale)

Kell 12.01 alustame matkaga. Alustuseks aeroobikat (see on "aerude" ja kanuuga puude alt ja pealt läbipainutamine), kuid mitte niipalju, et tüütavaks muutuks. Ilm selgineb täiesti pilvituks. Päike võlub kevadiselt kiila looduse kauniks. Püsime graafikus, tunni pärast möödume Kohala mõisnikule kuuluvastest vesiveski varemetest. Kena ülevool loksutab mõnusalt. Lepad vilkstavad mööda. Töö rohkuse üle küll kurtma ei pea. Mõne aja pärast maabume Lammasmäe Puhkekeskuse murplatsil. Kaunis koht, hästi hooldatud. Peale kehakinnitust ja lühikest pikutamist päikese käes sõuame edasi. Hämmastavalt puhas jõgi. Olmejäätmeid peaaegu pole.

14.30 paiku sõuame Linnuse vesiveski sissevoolukanalisse (vasakusse kaldasse). Napilt 100 m edasi vahutab jõgi 2m kõrguselt astangult alla. Müra on kõrvulukustav. Seni kuni viimased paadid saabuvad, on agaramad vaatamata varasemale kokkuleppele suundunud edasi astangualusele kärestikule. Üks kanuudest sõidab puu alla ja paatkond läheb ümber. Paadisolijad saavad küll maale kuid paat jääb puu alla. Nelja mehe jõupingutustega õnnestub see puu alt pääst. Operatsiooni käigus saab veel üks inimene märjaks. Ülejäänud paatkonnad pääsevad kuiva nahaga läbi. Oligi viimane kärestik. Rohkem ei tohiks neid olla.

Jõgi muutub tõesti laiemaks ning paisjärvel ja tema ümbrusel on palju ühist "Stalkeri" maastikega. Tsemendist hallid puuköndid sirutuvad veest välja. Justkui nõiutud mets. 

Elektrijaama tammi alla jõuame kella 16.30- ks. Edasi minna ei ole mõtet, tammi tagant algab kanjon mitme astanguga. Ja mereni on maad napilt 2 km.  

Kunda jõgi on jõgikitsede poolt läbi katsutud. 

Levo

Andmed Kunda jõe kohta.
Muud nimed: Võhu jõgi (ülemjooksul), Põlula, Sämi, Semmijõgi (keskjooksul).
Lääne-Virumaal paiknev Soome lahe vesikonna jõgi. Algab Roela alevikust 1,5 km põhja pool ja suubub Kunda lahte; pikkus 69 km, valgala 530 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks asub Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ja enamik alamjooksust Kirde-Eesti lavamaal ning suudme-eelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõe lähe asub Saara küla lõunaosas Saara soo loodeservas, Roela aleviku lõunaservast 2 km lõunakagu pool. Suudme eel voolab jõgi läbi Kunda linna idaosa ja suubub linnast 2 km põhja pool Kunda lahte.

Kunda jõe ülemjooks kuulub forellijõe, keskjooksu ülemine osa jõeforelli-harjuse jõe, keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa harjusejõe ning suudme-eelne osa forelli-lõhe jõe tüüpi. Huvipakkuv on vikerforelli perioodiline laialdane ja võrdlemisi arvukas leidumine Kunda jões.
Lõhe kudemisjõena, produktiivse forellijõena ja ohustatud liigi harjuse väga kiirekasvulise populatsiooni olemasolu tõttu on Kunda jõgi kalanduslikult väga väärtuslik.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001