Sademevee probleemidest

20/09/2010 Otsime lahendusi sademeveeprobleemidele Rae vallas Viimasel ajal kuuleme järjest rohkem üleujutustest Euroopas – Poolas, Tsehhis, Saksamaal ja paljudes teistes piirkondades kogu maailmas, mille kahjud ulatuvad miljarditesse eurodesse.  Üleujutus on maismaa vee alla jäämine jõe, järve või mere veetaseme tõusu tagajärjel, mis võib olla tingitud erakorralistest sademetest, vee äravoolu tõkestamisest või inimeste rajatud voolutõkete ootamatust purunemisest.  Üleujutuse tüüpe võib olla erinevaid. Kevadine suurveeaegne või –järgne üleujutus jõgedel, kauakestvate sademete tulvavee poolt põhjustatud üleujutused jne. Nende klassikaliste üleujutuste kõrval on veel erinevaid liigvee poolt esile kutsutud üleujutuse tüüpe, millest üks on suurvesi. Suurvesi on ühel ja samal aastaajal korduv veetaseme kõrgseis, mida põhjustab kevadine lumesulamine, millega kaasneb veehulk, mis jõesängi või tavapärasesse järvenõkku ära ei mahu.  Kindlasti mäletavad paljud möödunud kevadel Rae vallas toimunud üleujutusi. Nende kahju ja mastaapsust ei saa küll võrrelda maailmas toimunud üleujutustega, aga probleem on olemas ja see vajab järjepidevat tegelemist ning lahenduste otsimist nende vältimiseks või leevendamiseks.   Pirita jõgi; Lagedi piiril  Pirita jõgi; Põllu tm Tänase seisuga võime kindlalt öelda, et vallavalitsus ei ole seda inimeste muret unustanud. Aprillis, kõige suuremate üleujutuste ajal, valmis geodeetiline uurimistöö „Rae valla Veed“ seisuga 7. aprill 2010, mille käigus kaardistati üleujutatud alad ja mõõdistati vastavalt lähteülesandele veepinnad ja kindelpunktid, kust on võimalik ka tulevikus veepindade kõrguseid mõõta. Mõõdistuspunktid on kantud ka Rae valla skemaatilisele kaardile.  Probleemsemateks piirkondadeks osutusid Suurekivi tee, Suurekivi põik ja Vägeva tee Peetri külas, Põllu põik, Kangilaski tee, Jüri tee ja selle lähiümbrus Lagedil, Päikese tänav Kopli külas ja mitmed teised kohad.  Järgmise loogilise sammuna valmis mõni aeg hiljem kaart, millele on kantud Rae valla üleujutatavad alad. Seda kaarti on võimalik kasutada juba mitmeks otstarbeks. Näiteks saame kinnisvaraarendajatele anda olulist infot, kas koht, kuhu soovitakse tulevikus uut aredusala rajada, on liigniiskel alal või asub planeeritav ala koguni kohas, kus võib ette tulla hooajalisi üleujutusi. Mis peamine, oleme saanud selge ülevaate, millistes piirkondades on vaja sademevee kraave puhastada või juurde rajada, kus on vaja teedealuseid truupe vahetada suuremate vastu või kuhu on vaja projekteerida ja rajada uusi sademevee torustikke või pumplaid.  Vältimaks kevadiste üleujutustega kaasnevaid ebameeldivusi meid ümbritsevas keskkonnas on vallavalitsusel valmimas järgmiste üleujutusriskipiirkondade ülevaated ja tegevuskavad ohtude maandamiseks:  Jüri aleviku ja lähiala sademeveekäitluse eelprojekt;  Kopli küla sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise tegevuskava;  Peetri küla sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise tegevuskava.  Kõikide eelpool nimetatud tegevuskavade, sademeveekäitluse eelprojekti ja geodeetilise uurimistööga saab lähiajal tutvuda ka Rae valla kodulehel.  Esmakordselt on leidnud käsitlemist üleujutusohuga seotud riskid ja nende maandamine ka seadusandluses. Nimelt võttis 16.juunil ka Riigikogu vastu veeseaduse muudatused, milline jõustus 17.juulil 2010. Terviktekstiga on võimalik tutvuda juuresoleval lingil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13339827 .  Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu alusel määratakse piirkonnad, kus esinevad või tõenäoliselt võivad esineda üleujutusohuga seotud olulised riskid. Üleujutusohuga seotud riski peetakse oluliseks, kui üleujutusega kaasneb muu hulgas: 1) jõe kaldavööndis või mere rannavööndis kahju inimese tervisele ja varale; 2) jõesängi või ranniku erosioon või kulumine; 3) vee või veevooluga kaasa toodud uhtematerjalidega kattumisest tingitud looduslike või kultuurtaimekoosluste hävimine; 4) omandi kasutamise takistus, juurdepääsuteede äralõikamine või juurdepääsutingimuste oluline halvenemine.  Samas sätestab seadus ka mõningad keelud. Maaomanik (maavaldaja) ja veekasutaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada: 1) üleujutust; 2) kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist; 3) pinnase erosiooni ega maalihet; 4) maa soostumist.  Samuti on üleujutusega kaasneva kahju ja muude kahjulike tagajärgede vältimiseks keelatud olulises riskipiirkonnas tulvavee omavoliline ümbersuunamine ja tõkestamine.        Lähtudes valminud töödest on vallavalitsusel võimalik asuda lahendama eelpoolnimetatud probleeme, planeerides tegevuste prioriteete ja nende tööde rahastamist. Rahalisi vahendeid tuleb ette näha juba järgmiste aastate eelarves. Lisaks tuleb otsida projektide rahastamise võimalusi erinevate fondide abil.  Tarmo Toomet  Abivallavanem