Valla eelarve eelnõu koostamise ajal on vaja üle vaadata kavandatavad kulud ja nende katteks laekuvad prognoositavad tulud. 

Varasematel aastatel ei olnud vaja tulude-kulude vahekorda süveneda. Kui oli vaja, siis kaeti kulud valla maa müügi abil. Nii tehti kõik vajalikud investeeringud. Kõik regulaarselt laekuvad maksutulud kulutati valla igapäevaste tegevuskulude katteks. Investeeringuteks sealt praktiliselt ei jagunud midagi. Selline majandamismudel - vajalike investeeringute tegemine vaid erakorraliste tulude abil - ei ole jätkusuutlik. Uus eelarve peab selle olukorra muutma.

Majandusolukord ongi jõudnud faasi, kus maa müük ei ole mõistlik, kuid investeeringute vajadus vallas on endiselt suur. Eriti seoses vajadusega investeerida koolidesse ja lasteaedadesse. Nüüd saab aga investeeringuid teha vaid arvestusega, et kate nendeks tuleb leida vaid laekuvatest stabiilsetest tuludest. 

2009. aastal vähendas riik KOVile laekuvat üksikisiku tulumaksu määra 11,93-lt 11,4-ni, mis vähendas valla tulubaasi veelgi. Selle tulu kompenseerimsieks peavad KOVid kavandama oma lahendused. KOV-idel ei ole eriti palju võimalusi oma tulubaasi kujundamiseks. Seadusejärgsed kohalikud maksud seda ei võimalda. 

Eelnevast lähtudes on vallavalitsuse poolt kavandatud 2011. aastaks ka maamaksumäära tõstmine seaduses lubatud maksimummäärani. Maamaks laekub täies ulatuses KOV arvele. See õigustab ka otsust tõsta maksumäära – kogu lisaraha laekub valla eelarvesse vajalike investeeringute katteks. 

Maamaksumäära tõstmine seadusega lubatud maksimumini on põhjendatud ka sellega, et maa hind Rae vallas määrati aastaid tagasi ning ei kajasta täna enam õiglaselt majandusbuumi ajal toimunud maa hinna tõusu. 

Maamaksu maksavad kõik maa omanikud vallas sõltumata, kas nad on valla elanikud või mitte. Nii panustavad valla tulubaasi koos valla elanikega ka valla maaomanikud, sõltumata, kas nende tulumaksuosa laekub valda või mitte. Sellest lähtuvalt on mõistlik ja põhjendatud, et maamaksumäär oleks suurem. 

Hetkel on maa suuresti käibest väljas – kehtiv maamaksumäär ei motiveeri maad efektiivselt kasutama. Makstav maks on sedavõrd väike, et omanikul ei ole motivatsiooni oma maa otstarbeka kasutamise üle mõelda. 

Omaette probleemiks on elamumaa. Vallas võimul olev koalitsioon on lubanud maamaksu osas kergendust elamumaa omanikele. Maamaksu määruse eelnõus on selleks kavandatud maksimummäärast 2,5% väiksema määra 2% kehtestamine elamumaa omanikele. Selle lahenduse üle toimuvad veel mõttevahetused, kus arutatakse ka selle üle, et ikkagi teha soodustusi lähtudes teatud osa elamumaa (500 – 1000m²) vabastamisest maamaksust. Positiivseid elemente on mõlemas lähenemises. Kumba rakendada selgub eelnõu arutamise käigus. Sel aastal tõesti arutatakse eelnõusid avalikult ja kõiki ettepanekuid kaalutakse. 

Maa ümberhindamise järel vaatab vallavalitsus uuesti ümber ka kehtivad maamaksu määrad vallas. Siis saab kaaluda ka maksumäärade vähendamist. Igal aastal vajavad ülevaatamist ka kehtestatud soodustused ja nende ulatus. Nende toime ja mõju selgub tavaliselt alles praktilsite kogemsute kaudu.

Maksude suurenemine ei ole meeldiv, kuid vallavalitsus peab mõtlema, et suudaks teostada ülivajalikud investeeringud. Neist olulisim - Lagedi kool-lasteaiaga seonduv, mille alustamine on samuti kavandatud 2011.a. eelarvesse. Vallavalitsuse survestamine teatud isikute poolt teha vajalikud investeeringud, kuid mitte suurendada maamaksu nende katteks on vaid sisutu populism. 

Agu Laius 

20.11.2011