Seente hulka kuuluvad palju erineva välisehitusega hulk- ja üherakulisi organisme. Liike on umbes 1,5 miljonit. Paljunevad, kasvavad ja arenevad kiiresti. Kõik seened on eukatrütoodid – nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma.

Kõik seened on heterotroofid – nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.

Seenekeha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli.

Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Osal seentest arenevad eosed sugulisel teel viljakehades.

                            Joonis. Kärbseseen

Söögiks kasutatakse kandseente hõimkonda kuluvaid seeni (puravikud, pilvikud, jms). Viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosneb tihedasti kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevates eoslehekestes.

Hallitus, mis põhjustab toiduainete riknemist, ei koosne ainult ühest seeneliigist – see koosneb mitmete hallikute liikidest. Tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati ravimit – penitsilliini. Selle seene kultuurliike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadest mürgine, sest see sisaldab mükotoksiine (sisaldab ka kantserogeenseid aineid).

Lisaks hulkraksetele on looduses ka palju üherakseid seeni, neist tuntuim on pärmiseen, mida kasutatakse pärmi valmistamiseks. Mitmeid pärmiseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks.

 

Kõik seened hangivad elutegevuseks vajalike orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ensüüme, mis muutavad keerulised ühendid lihtsamaks seene rakukesta läbivateks molekulideks. Seeni võime leida igalt poolt. Seened kasvavad mullas, vees, taimedel ja loomadel sees ning välispinnal.

Tähtsus

Mõned seeneliigi poolt eristatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juures sümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite.

Üheks elu seaduseks on kõige elusa surma ja lagunemine. Surm on vajalik uute organismide põlvkondadele ruumi tegemiseks ja lagunemine selleks, et olemasolev organiline aine uutele organismidele kättesaadavaks teha. Saproofsed seened on peamised surnud taimorganismide lagundajad. Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Lagunemise käigus muundatakse orgaanilised ained järk-järgult lihtsamateks aineteks. seened on bakterite kõrval ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada peamiselt kõigil toiduainetel.

Juhul kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada ja vastav toiduaine kompostida. Ühed ohtlikemad seente poolt eristatavad toksiinid on aflatoksiinid, mida toodavad perekond kerahalliku mõned liigid.

Mükoriisa

Mükoriisaks ehk seenejuureks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisaseened aitavad taimedel hankida eluks vajaliku vett ja toitaineid ja kaitsevad neid juureparasiitide eest. Seen aga saab taimelt kasvuks vajalike org. ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakude ühisstruktuurid. See võimaldab taimedel paremini hankida eluks vajalike toitaineid. Mikroskoopilise seenehüüfi kontakt mullaga on parem ja seeneniitistik levib suuremale alale kui tavaliselt.

Samblik.

Teine seentega vastastikku kasulikku kooselu vorm on seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahel moodustuv samblik. Samblikke uurivat teadusharu nimetatakse lihhenoloogiaks. Samblikud jagatakse nende vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Samblikel on oluline roll mullatekkel ja mulla varustamisel lämmastikuga ning lisaks sellele on ta ka paljudele loomadele toiduks.

Seenemürgitused

Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis levinud mürkseen on valge kärbseseen. Valge kärbseseene mürgitunnused ilmnevad ales 12-24 h. möödudes. Tunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine.

Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke.

Lisaks seenemürgitustele põhjustavad seened inimesele ka nakkushaigusi, nn. MÜKOOSE. Kõige sagedamini levivad nahahaigused. Kõige eluohtlikum nakkushaigus on süvamükoos.

Majavamm

Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Eestis võib looduses kohata-metsavammi.

Majavammi vältimiseks peavad ruumid olema hästi ventileeritud ja puitkonstruktsioonidesse ei tohi koguneda niiskust. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest või esimese korruse puitpõrandast.